Umbezjur'

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Umbezjur'
Umbezjur'
Levedlehtesine umbezjur' (Typha latifolia) Oslos, Norvegii
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Üksidülehtesižed (Monocotyledoneae)
Kund: Tähkänikoižed (Poales)
Sugukund: Umbezjurižed (Typhaceae)
Heim: Umbezjur'
Latinankel'ne nimi
Týpha L. (1753)

Wikispecies-logo.svg
Sistematik
Vikierikoiš

Commons-logo.svg
Kuvad
Vikiaitas

ITIS 42324
NCBI 4732

Umbezjur' (latin.: Typha) om äivoččiden kazmusiden heim. Mülütadas Umbezjurižed-sugukundha. Heim kogoneb läz 30 erikospäi (sidä kesken 19 kazdas Venäman evropižes palas), tetas niiden seičeme gibridad mugažo.

Leviganduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kazmusen erikod oma levitadud Pohjoižes mapoliškos, sen venon i tropižen vöiden sokhiš tahondoiš. Umbezjuren erased erikod oma introduciruidud Avstralijha i Udhe Zelandijha.

Umbezjured navettäs muiktoid, sodunuzid, no väghižid mahusid, erasti solačun polhe, hüvänke pidatuzmäranke. Kazmused sätas avaroid žomid vegetativižel äikerdoičendal. Žom harvneb aigan mändes. Vezoiden kaikiš suremb lugu šingotase vezištos 60..90 sm süvütte, sen ühtes kazmuz om seižui veden tazopindan vajehtusid vaste.

Ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Korged kazmuz, oleleb 2 m kortte. Lehtesed oma pit'kad kaks'rivižed, ned oma lentanvuiččed oiktanke röunanke. Seikh lopiše tähkusenvuiččel änikusel kezakus. Änikusen üläpala om sätud burol mužikänikoil-pölükil, koričma alapala om sanktemb i kogoneb naižänikoišpäi-petkloišpäi. Küps plod om höunhenvuitte, semned lanktas maha tullein puhuil.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Levedlehtesižen i kaidlehtesižen umbezjuren jurištod mülütadas trahmalan läz 15% i vauktušen 2%. Tegihe jauhod niišpäi 30 tuhad vozid tagaz völ, aigemba mi tähkkul'turoišpäi. Jauhtas da pašttas jurid Kavkazan regionas. Tehtas kofen vajehtint. Voib keitta norid änikoičijoid vezoid, niiden magu om asparagusan pojav, mugažo voib marinuida niid i söda salataks.

Ottas zelläks umbezjuren jurištod, lehtesid, änikoid i tähkusid.

Valitud erikod[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Typha angustifoliaKaidlehtesine umbezjur', heimon tipine erik
  • Typha caspica — Kaspijan umbezjur'
  • Typha latifoliaLevedlehtesine umbezjur'
  • Typha laxmannii — Laksmannan umbezjur'
  • Typha minima — Madal umbezjur'
  • Typha orientalis — Päivnouzmaine umbezjur'
  • Typha przewalskii — Prževal'skijan umbezjur'

Kacu mugažo[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]