Vasnecov Viktor

Vikipedii-späi
Vasnecov Viktor
Viktor Vasnecov, vn 1873 avtoportret
Viktor Vasnecov, vn 1873 avtoportret
nimi sündundan jäl'ghe:

ven.: Виктор Михайлович Васнецов

radmižen toižend:

pirdai, arhitekt, postage stamp designer

sündundan dat:

3 (15) semendku 1848

sündundan sijaduz:

Lopyal[d], Urzhumsky Uyezd[d], Vjatka kubermang[d], Venemaa keisririik[d]

valdkund:

 Venemaa keisririik[d]
 Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz

kolendan dat:

23. heinku 1926(1926-07-23)[1][2][3][4][5][6] (78 vot)

kolendan sijaduz:

Moskv, Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz[1]

avtograf:

 Vasnecov Viktor VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Viktor Mihailovič Vasnecov (ven.: Виктор Михайлович Васнецов; sünd. 15. semendku 1848, Lop'jal-külä (nüg. Uržuman rajonas), Vätkan gubernii, Venäman imperii — kol. 23. heinku 1926, Moskv, NSTÜ) oli venämalaine voimujupirdai da arhitektor. Apollinarii Vasnecov-pirdajan veik.

Istorižen i fol'klorižen voimujupirdandan mastar. Vasnecov pani «uden venän stilin» alust, sädi sidä istorižes žanraspäi i romantizman fol'klorižiš da simvolistižiš tendencijoišpäi. Pirdajan sädamižel Venäman pirdandan čomamaht läksi pirdajiš-sirdanikoišpäi i läheni modern-stilinnoks.

Biografii[vajehta | vajehtada tekst]

Tuleban aigan tetab pirdai oli sündnu papin kanzha. Openzihe Vätkan hengeližes školas, sid' Vätkan seminarijas, no jäti kesken i ajoi Piterihe openumha pirdandad tatan hüvän sanan sandan jäl'ghe.

Mez' openui Piterin Čomamahtoiden akademijas (1868−1875), ozutaškanzi ičeze kuvid vspäi 1869.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. 1,0 1,1 Васнецов Виктор Михайлович // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1971. — Т. 4 : Брасос — Веш. — С. 328–329.
  2. Viktor Mikhailovich Vasnetsov
  3. Sarabianov A. D. Encyclopædia Britannica
  4. Internet Speculative Fiction Database — 1995.
  5. Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
  6. The Fine Art Archive — 2003.


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.