Če Gevara Ernesto
| Če Gevara Ernesto | |
| isp.: Ernesto Guevara | |
| Ernesto Če Gevara vn 1960 5. päiväl keväz'kud, francižen «La Kuvr»-lämuzlaivan poukahtusen sijanno | |
| nimi sündundan jäl'ghe: |
isp.: Ernesto Guevara |
|---|---|
| radmižen toižend: | |
| sündundan dat: |
14. kezaku 1928 |
| sündundan sijaduz: | |
| valdkund: | |
| kolendan dat: |
9. reduku 1967[3][4][5][6][7][8][9][10][11][12][1][13][14] (39 vot) |
| kolendan sijaduz: |
La Higuera[d], Vallegrande Province (Santa Cruz)[d], Santa Cruzi departemang[d], Bolivii[1] |
| tat: | |
| mam: | |
| avtograf: | |
| | |
| Om sädusid VikiPurtkiš | |
Ernesto «Če» Gevara (isp.: Ernesto Che Guevara [eɾˈnesto ˈtʃe ɣeˈβaɾa], täuz' nimi sündundan jäl'ghe Ernesto Gevara de la Serna (isp.: Ernesto Guevara de la Serna [de la serna]); sünd. 14. kezaku 1928, Rosario, Argentin — kol. 9. reduku 1967, La Iger-külä, Bolivii) oli latinamerikaine revolücioner, lekar' (hirurg i dermatolog) da regbist, Kuban valdkundmez'. Oli vn 1959 Kuban revolücijan ühteks komandanteišpäi. «Če» om levitadud Argentinas kucundsana.
Aigaližed voded
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ernesto oli sündnu ezmäižeks vagahaižeks Ernesto Gevara Linč-arhitektoran (1900−1987) i hänen Selija de la Serna-akan pereheze. Molembad kazvatajad oliba kreolad, segoitadud etniženke augotižlibundanke. Kanz sai maten (paragvaine čai) plantacijad jäl'gusen mödhe Mis'jones-agjas. Če Gevaral oli kaks' sizart i kaks' velled, kaik saiba üläopendust. Tuleban aigan revolücioner läžui kaks'voččes igäspäi elon hätkte, oli astmatikaks. Laps'aigan lühetud nimi oli Tete. Nor' Ernesto sportazi, lugi äjan, sidä kesken francijan kelel. Matkazi Argentinadme, sid' Suviamerikan päivlaskmadme i Keskuzamerikadme, täudui päivkirjad. Ühten aigan openui Buenos Airesan universitetas, i sai sen diplomad vn 1953 keväz'kul.
Radmine revolücioneraks
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Socialistižiden partijoiden ühtnijad abutiba Gevarale, andoiba rahoid matkadamha, oigenziba Gvatemalha Il'da Gadea-revolücionernaižennoks. Gevaran i Gadean kaceged oliba ühtejiččed, i hö naiba, eliba Mehikos. Če Gevara ühtni sodaekspedicijha Kuba-sar'he, päzui henghe onetoman tulendan aigan i abuti tehta revolücijad, sai vägestust pätajas toras läz Santa Klar-lidnad vn 1958 28.-31. päivil tal'vkud. Radoi Kuban Rahvahaližen bankan prezidentan (1959 i 1960), sid' Kuban tegimišton ministrusen pämehen (1961−1965). Kirjuti severz-se kirjoid politižiš temoiš.
Mušt
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1997 Gevaran da hänen kuden sebranikan jändused oliba mahapandud tošti kubaižen Santa Klar-lidnan mavzolejas Če Gevaran memorialan territorijal (om saudud vll 1982−1988). Vspäi 2013 Če Gevaran käzikirjutused mülüdas UNESCO:n dokumentaližhe «Mail'man mušt»-jäl'gushe. Revolücioneran mel'kuva om kävutadud dokumentaližiš fil'miš i muzikgruppiden pajoiš.
Kanz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Če Gevara oli nainu kaks' kerdad: ezmäine ak — Il'da Gadea (1955−59), toine ak — Aleida Marč (vspäi 1959). Kaks' poigad i koume tütärt sünduiba naimiželos.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- 1 2 3 Archivio Storico Ricordi — 1808.
- ↑ Te odio — 2018. — P. 11. — ISBN 978-950-556-730-0
- ↑ Deutsche Nationalbibliothek Record #118543369 // Che Guevara — 2012—2016.
- ↑ Ernesto Che Guevara
- ↑ SNAC — 2010.
- ↑ Itaú Cultural Enciclopédia Itaú Cultural — São Paulo: Itaú Cultural, 2001. — ISBN 978-85-7979-060-7
- ↑ Find a Grave — 1996.
- ↑ Brockhaus Enzyklopädie — F.A. Brockhaus, 1796.
- ↑ Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
- ↑ GeneaStar
- ↑ Babelio — 2007.
- ↑ abART
- ↑ Munzinger Personen
Irdkosketuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lehtpoled, miččed kävutaba magižed ISBN - oigendused
- Personalijad kirjamišton mödhe
- Sündnuded Argentinha
- Kolnuded redukun 9. päiväl
- Kolnuded vl 1967
- Kolnuded Bolivijas
- Kuban valdkundmehed
- Marksistad
- Revolücionerad
- Lekarid
- Valdkundmehed
- Kuban istorii
- Sündnuded Rosarioho
- Sündnuded vl 1928
- Sündnuded kezakun 14. päiväl