Čegem
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2025) | 21,161 ristitud |
| Pind | 77,85 km² |
| Pämez' | Alim Gubžokov (kül'mku 2021—) |
| Telefonkod | +7−86 634-xx-xxx |
| Avtokod | 07 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Čegem (ven.: Чеге́м, kar. da balk.: Чегем, kab. da čerk.: Шэджэм) om Venäman lidn Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan keskuses, Nal'čikan pohjoine ezilidn. Se om Čegeman rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1822 kuti Kundetovo-külä (kab. da čerk.: Къундетей) elänzoitmaha tahod alištunuzil Venäman tobmudele sijaližil heimoil. Vl 1920 udesnimitihe žilod Ezmäižeks Čegemaks (ven.: Чегем Первый) toižiden eländpunktoiden kartte ruhtinasiden da bajarišton kanzannimidenke. Vl 2000 žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Čegem šingotase stökoltegimel (butulkad, om rekonstruiruidud vodele 2022), gofrokartonpakuitesen pästandal[1], nahktegimel, sömtegimišton edheotandoil (maidtegim). Kazmuzhonusiden i fruktsaduiden pind ližadub, kalankazvatusen edheotand radab.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase rajonan pohjoižpäivnouzmas, Čegem-jogen oiktal randal (Terekan bassein), 493 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, korktused vajehtadas 150 m röunoiš.
Matkad Nal'čikan röunhasai om koume kilometrad suvhe.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Čegem om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind om 77,85 km², sidä kesken lidnfartalad ottas koumandest, toine om ezilidan territorii.
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Sijaližen administracijan pämez'. Edeline lidnan Administracijan pämez' om Leonid Makoev (uhoku 2016 — kül'mku 2021).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 019 ristitud, rajonan nelländez, vn 2021 — 20 736 ristitud. Kaik 18 043 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (enamba 1 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): kabardalaižed — 78,6 %, balkarijalaižed — 15,9 %, venälaižed — 2,7 %, toižed rahvahad — 2,8 %.
Kaik koume islaman pühäpertid om saudud lidnas: üläpalas, keskmäižes palas (Abu Hanifan nimed) i alapalas.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma viž augotižškolad-päivkodid (nomer 1..5), viž keskškolad (nomer 1..5), gimnazii nomer 1, lapsiden sädamižen pert', muzikškol, rajonan olimpižen varan sportškol, rajonan noriden tehnikanradajiden stancii, rajonan noriden londusentedajiden stancii.
Kabardinijan da Balkarijan «Stroitel'»-kolledžan (Nal'čik) filial om avaitud lidnas.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Järv vihandan mujun kel'dtahos päiväižen laskman aigan (2021)
- Mečet' El-Tübü-mägižilos, vn 2021 nägu
- Paraplaneranlendajad mägiden keskes vl 2021
- Zoroastrine nekropol' Čegeman alangištos (2021)
- Lidnan irdan nägu vl 2019
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Čegem Vikiaitas |
| Kabardinijan da Balkarijan Tazovaldkundan lidnad | ||
| Baksan | Čegem | Maiskii | Nal'čik | Nartkal | Prohladnii | Terek | Tirniauz | ||
