Šrödinger Ervin

Vikipedii
Šrödinger Ervin
saks.: Erwin Schrödinger
Ervin Šrödinger vl 1933
Ervin Šrödinger vl 1933
nimi sündundan jäl'ghe:

saks.: Erwin Rudolf Josef Alexander Schrödinger

radmižen toižend:

fizikanmez', theoretical physicist, õpetlane, professor, non-fiction writer, matemaatik

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Ven, Austria-Ungari[d]

valdkund:

Flag of Austria.svg Avstrii
Flag of Germany.svg Saksanma
Flag of Hungary (1896-1915; angels; 3-2 aspect ratio).svg Austria-Ungari[d]
Flag of Germany (1935–1945).svg Kolmas Riik[d]

kolendan dat:

4. viluku 1961(1961-01-04)[9][3][4][6][7][8][10][11] (73 vot)

kolendan sijaduz:

Ven, Avstrii[1]

tat:

Rudolf Schrödinger[d]

avtograf:

Erwin Schrödinger signature.svg

Commons-logo.svg Šrödinger Ervin VikiAitas

Ervin Šrödinger (saksan virkand ['ɛrvi:n 'ʃrø:dɪŋɐ]), täuz' nimi om Ervin Rudol'f Jozef Aleksander Šrödinger (saks.: Erwin Rudolf Josef Alexander Schrödinger; sünd. 12. eloku 1887, Ven, Avstrijan da Mad'jaranman imperii — kol. 4. viluku 1961, sigä-žo, Avstrii), oli avstrine teoretižen fizikan tedomez', kenen pätedotöd oma kvantmehanikas, sen üks' alusenpanijoišpäi.

E. Šrödinger om voden 1933 Nobelän premijan fizikas laureatan.

Ervin oli üks'jäižen lapsen kanzas. Lahjakaz priha openui matematikad i fizikad Venan universitetas vll 1906−1910. Radoi opendajan Evropan neniden lidnoiden universitetoiš (1911−1914, 1919−1957): Ven, Cürih, Berlin, Oksford, Dublin.

Tedomez' kirjuti äi töid fizikan erazvuiččiš sarakoiš. Šrödinger formulirui lainehmehanikan tazostusid, todesti šingotadud hänel formalizman i matricmehanikan ühtejiččust. Tariči lainehfunkcijan fizižen sün originališt el'gendust, napri säta ühthišt kendan teorijad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 Deutsche Nationalbibliothek, Staatsbibliothek zu Berlin, Bayerische Staatsbibliothek et al. Record #118823574 // Gemeinsame Normdatei — 2012—2016.
  2. Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  3. 3,0 3,1 MacTutor History of Mathematics archive
  4. 4,0 4,1 SNAC — 2010.
  5. Find a Grave — 1996.
  6. 6,0 6,1 Discogs — 2000.
  7. 7,0 7,1 Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
  8. 8,0 8,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia Catalana, 1968.
  9. Шрёдингер Эрвин // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  10. Dictionary of Irish BiographyRoyal Irish Academy.
  11. Munzinger Personen


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.