Šrödinger Ervin

Vikipedii-späi
Lua-petuz: not enough memory.Lua-petuz: not enough memory.
Šrödinger Ervin
saks.: Erwin Schrödinger
Ervin Šrödinger vl 1933
Ervin Šrödinger vl 1933
Lua-petuz: not enough memory.

Ervin Šrödinger (saksan virkand ['ɛrvi:n 'ʃrø:dɪŋɐ]), täuz' nimi om Ervin Rudol'f Jozef Aleksander Šrödinger (saks.: Erwin Rudolf Josef Alexander Schrödinger; sünd. 12. eloku 1887, Ven, Avstrijan da Mad'jaranman imperii — kol. 4. viluku 1961, sigä-žo, Avstrii), oli avstrine teoretižen fizikan tedomez', kenen pätedotöd oma kvantmehanikas, sen üks' alusenpanijoišpäi.

E. Šrödinger om voden 1933 Nobelän premijan fizikas laureatan.

Biografii[vajehta | vajehtada tekst]

Ervin oli sündnu Rudol'f Šrödinger-edheotajan i himikan Georgina Emilija Brenda-tütren kanzha, oli üks'jäižen lapsen kanzas. Vspäi 1898 openui hüvin gumanitarižes Akademižes gimnazijas. Lahjakaz priha openui matematikad i fizikad Venan universitetas vll 1906−1910. Vahvišti dissertacijad siš i oli pästtud universitetaspäi filosofijan doktor-arvonke.

Mez' radoi opendajan Evropan neniden lidnoiden universitetoiš (1911−1914, 1919−1957): Ven, Cürih, Berlin, Oksford, Dublin.

Tedoradmine[vajehta | vajehtada tekst]

Tedomez' kirjuti äi töid fizikan erazvuiččiš sarakoiš: statistine mehanik i termodinamik, dielektrižiden substancijoiden fizik, mujun teorii, elektrodinamik, relätivižusen ühthine teorii, kosmologii. Ičeze «Mi elo om? Eläban stajan fizine aspekt»-kirjas (1944, angl.: What Is Life? The Physical Aspect of the Living Cell) Šrödinger kärauzi genetikan problemoidennoks, kacli elon fenomenad fizikan polespäi.

Šrödinger formulirui lainehmehanikan tazostusid, todesti šingotadud hänel formalizman i matricmehanikan ühtejiččust. Tariči lainehfunkcijan fizižen sün originališt el'gendust, napri säta ühthišt kendan teorijad.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. 1,0 1,1 Deutsche Nationalbibliothek Record #118823574 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  3. 3,0 3,1 MacTutor History of Mathematics archive — 1994.
  4. 4,0 4,1 SNAC — 2010.
  5. Find a Grave — 1996.
  6. 6,0 6,1 Discogs — 2000.
  7. 7,0 7,1 Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
  8. 8,0 8,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  9. Шрёдингер Эрвин // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  10. Dictionary of Irish BiographyRIA.
  11. Munzinger Personen