Edirne
| Valdkund | Turkanma |
| Eläjiden lugu (2022) | 180,002 ristitud |
| Pind | 844 km² |
| Pämez' | Redžep Gürkan (keväz'ku 2014—, Recep Gürkan) |
| Telefonkod | +90-(0)284 |
| Avtokod | 22 |
| Aigvö | UTC+3 |
Edirne (mugažo turkan kelel, virktas [e'diɾne], Adrian-nimen vajehtadud form), ende mugažo Adrianopol' (grek.: Αδριανούπολη Adrianoupoli, bolg.: Одрин) om lidn Turkanman i sen evropižen palan lodehes. Lidn om Edirnen agjan administrativižeks keskuseks da palaks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud rimalaižel Adrian-imperatoral (117−138) Uskudam-žilon sijas (Uskudama). Se žilo oli frakijalaižiden Odrissan car'kundan cariden ühteks rezidencijoišpäi, valdkund oli olmas 5. voz'sadaspäi EME.
Turkad-osmanad anastiba lidnad vl 1362, se sai Edrenebol-nimitust i oli Osmanan imperijan pälidnaks vll 1365−1453. Sil aigal lidnan ristitišt saihe 105 tuhazesai, sid' poleni kaks' koumandest.
Edirne šingotase tekstil'tegimištol, torguindal lähižidenke valdkundoidenke, om maižanduzrajonan keskuseks (kukuruz, sahar, vinmarj, podsolnušnik, ris, tomatad, arbuzad da dinäd). Lidn om üläopendusen znamasižeks keskuseks.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase agjan pohjoižpalan keskuses, 42 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Grekanman röunanno.
Matkad Bolgarijan röunhasai om kaks'kümne kilometrad lodeheze-pohjoižhe, Stambulhasai om 235 km päivnouzmha.
Klimat om subtropine Keskmeren räkanke kezanke, paneb lunt tal'vel paksus (14 päiväs). Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +14,2 C°, heinkun-elokun +25,3..+25,4 C°, kezakun +22,9 C°, sügüz'kun +20,6 C°, tal'vkun-uhokun +2,8..+4,8 C°. Ekstremumad oma −19,5 C° (viluku, uhoku) i +44,1 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +6,0 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus (sügüz'kun minimum om +0,2 C°). Paneb sadegid 625 mm vodes, kuidme läz tazomäras, enamba redukus-vilukus (66..70 mm kus), minimum oleskeleb elokus (24 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 56..63 % röunoiš kezakus-sügüz'kus, 77..83 % kül'mkus-uhokus.
Lidn kogoneb kaks'kümnes nelläs nimitadud fartalaspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2010 lidnan ristitišt oli 152 993 eläjad, agjan kaks' videndest. Kaik 165 979 eläjad oli lidnas vl 2014. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden sauvuz (reduku 2014)
- Selimije-mečet' (om saudud vll 1569−1575), vn 2006 nägu
- Frakijan universitet (Trakya Üniversitesi) vl 2011: rektorat i konferenciikeskuz
- Edirne-päraudtestancijan sauvuz vl 2016
Sebruzlidnad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Tetabad ristitud
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Sündnuded
- Džem Adrian — Turkanman pajatai da muzikankurjatai
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Edirne Vikiaitas |
