Dürer Al'breht
Dürer Al'breht | |
saks.: Albrecht Dürer | |
![]() Düreran avtoportret (1498) | |
radmižen toižend: |
maalikunstnik, graveerija, matemaatik, illuminator, copperplate engraver, kunstiteoreetik, joonistaja, graafik, illustraator, graafik, arhitekt joonestaja, disainer, exlibrist |
---|---|
sündundan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil). |
sündundan sijaduz: | |
valdkund: |
|
kolendan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil). |
kolendan sijaduz: | |
tat: | |
mam: | |
![]() |
Al'breht Dürer (germanijan kelel: Albrecht Dürer; sünd. 21. semendku 1471, Nürnberg, Saksanma, Pühä Rimalaine imperii — kol. 6. sulaku 1528, sigä-žo) — germanijalaine voimujupirdai da grafikanpirdai, ksilografijan mastar, pirdandgeometrijan üks' alusenpanijoišpäi. Hän om Renessansan aigan ühteks järedambiš mastarišpäi Evropas.
Dürer oli ezmaižen čomamahtteoretikan Pohjoiževropas. Hän oli mugažo antropometrijan alusenpanii. Kirjuti ičeze biografijan ezmäižen Evropas.
Mez' tegi paukatud grafikradoid kirjoiden painmižen täht, pirdi elokahiden mehiden portretoid. Düreral oli äi openikoid, no surid mehid heišpäi ei tehnus. Kaik om kaičenus läz tuhad Düreran voikuvid da pirdandkuvid, niiden keskes om peizažid, portretoid, mehiden, živatoiden i kazmusiden tarkoiktoid kuvid. Pirdai kaiči ičeze opendusen aigan kuvid eskai. Düreran grafine jäl'guz om kaikiš järedambišpäi Evropan čomamahtos, se seižub ühtes riviš da Vinčin i Rembrandtan grafikanke suruden i znamoičendan mödhe.
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
- ↑ 1,0 1,1 Web umenia
- ↑ 2,0 2,1 Itaú Cultural Enciclopédia Itaú Cultural — São Paulo: Itaú Cultural, 1987. — ISBN 978-85-7979-060-7
- ↑ 3,0 3,1 Дюрер Альбрехт // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
- ↑ 4,0 4,1 Union List of Artist Names
- ↑ 5,0 5,1 RKDartists
- ↑ SIKART — 2006.
Dürer Al'breht Vikiaitas |
![]() |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |