Mine sisu juurde

Dostojevskii Födor

Vikipedii-späi
Dostojevskii Födor
Dostojevskijan portret, 1872 (pirdi Vasilii Perov)
Dostojevskijan portret, 1872 (pirdi Vasilii Perov)
radmižen toižend:

kändai, romaanikirjanik, esseist, lühijuttude kirjutaja, lehtezmez', filosof, biograaf, kirjutai, publitsist, proosakirjanik

sündundan dat:

30 reduku (11 kül'mku) 1821[1][2][3][4]

sündundan sijaduz:

Moskv, Moskva kubermang[d], Venemaa keisririik[d][5][6]

valdkund:

 Venemaa keisririik[d]

kolendan dat:

28 viluku (9 uhoku) 1881[2][1][7][8][9][10][11][3][12][4] (59 vot)

kolendan sijaduz:

Piter, Peterburi kubermang[d], Venemaa keisririik[d][13][14][15][1][3][16][17][6]

tat:

Mikhail Andreyevich Dostoevsky[d]

mam:

Maria Fiodorovna Dostoïevskaïa[d]

avtograf:

sait:

fedordostoevsky.ru

 Dostojevskii Födor VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Födor Mihailovič Dostojevskii (ven.: Фёдор Михайлович Достоевский; sünd. 11. kül'mku 1821, Moskv, Venäman imperii — kol. 9. uhoku 1881, Piter, Venäman imperii) oli sur' venämalaine kirjutai, literaturižiden sädusiden kändai da filosof-meletai. Tetas hänen sädusiš hüväšti kaikes mail'mas.

Kijutai oli Piterin tedoakademijan ühtnijan-korrespondentan vspäi 1877. Hänen sädused mülüdas mail'man literaturan klassikha. Dostojevskii om mirun kaikiš enamba lugetud kirjutajišpäi UNESCO:n andmusiden mödhe.

Dostojevskijan aigaližed sädused abutiba psihologižen prozan žanran sündundale. Mez' oli süttud katorgan nelläks vodeks Petraševskijan sebran ühtnijoiden azjan tagut, eli aznoičendas läbi Omskas vll 1850−1853, sid' radnikoiči sodameheks. Surman jäl'ghe tundištihe kirjutajad venälaižen literaturan klassikaks i parahimiš romanistoišpäi mail'man znamoičendanke, lugetas personalizman ezmäižeks edestajaks Venämas. Hänen sädamine valatoiti mail'man literaturad, sen paloin Nobelän premijan literaturas laureatoiden rived, Fridrih Nicše- i Žan-Pol' Sartr-filosofad, psihologijan opendusiden i egzistencializman šingotesen augud.

Valitud bibliografii

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Starinad i sanutused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Födor Dostojevskii vl 1863
  1. 1,0 1,1 1,2 Белкин А. А. Достоевский Ф. // Краткая литературная энциклопедияМ.: Советская энциклопедия, 1962. — Т. 2.
  2. 2,0 2,1 А. Кирпичников Достоевский, Федор Михайлович // Энциклопедический словарьСПб.: Брокгауз — Ефрон, 1893. — Т. XI. — С. 72–81.
  3. 3,0 3,1 3,2 T. Se. Dostoievsky, Feodor Mikhailovich // Encyclopædia Britannica: a dictionary of arts, sciences, literature and general information / H. Chisholm — 11 — New York, Cambridge, England: University Press, 1911. — Vol. 8. — P. 438–439.
  4. 4,0 4,1 Историческая энциклопедия Сибири / под ред. В. А. ЛаминНовосибирск: 2009. — ISBN 5-8402-0230-4
  5. А. Кирпичников Достоевский, Федор Михайлович // Энциклопедический словарьСПб.: Брокгауз — Ефрон, 1893. — Т. XI. — С. 72–81.
  6. 6,0 6,1 Catalog of the German National Library
  7. Fjodor Dostojewski
  8. BD Gest'
  9. Brockhaus Enzyklopädie
  10. Store norske leksikon — 1978. — ISSN 2464-1480
  11. ISFDB — 1995.
  12. Frank J. Dostoevsky: The Mntle of the Prophet, 1871-1881Princeton University Press, 2003. — P. 740. — ISBN 978-0-691-11569-6
  13. Бороздин А. К. Достоевский, Федор Михайлович // Русский биографический словарьСПб.: 1905. — Т. 6. — С. 608–670.
  14. Deutsche Nationalbibliothek Record #118527053 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  15. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/0304347981900478
  16. Archivio Storico Ricordi — 1808.
  17. JSTOR — 1995.


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.