Eiler Leonard

Vikipedii-späi
Eiler Leonard
saks.: Leonhard Euler
Leonard Eiler läz 1756 vot (pirdi Jakob Emanuel' Handmann)
Leonard Eiler läz 1756 vot (pirdi Jakob Emanuel' Handmann)
radmižen toižend:

matematikanmez', fizikanmez', õppejõud, kirjutai, muusikateoreetik, astronoom, teadlane, leiutaja, executive, geograf

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Basel[d], canton of Basel[d], Vana Šveitsi Konföderatsioon[d][8][9][10][11]

valdkund:

 Vana Šveitsi Konföderatsioon[d]
 Venemaa keisririik[d]
 Preisi kuningriik[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Piter, Venemaa keisririik[d][8][9][11]

tat:

Paul III Euler[d][13]

mam:

Marguerite Brucker[d][13]

avtograf:

 Eiler Leonard VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Leonard Eiler (saks.: Leonhard Euler; sünd. 15. sulaku 1707, Bazel', Šveicarii — kol. 18. sügüz'ku 1783, Piter, Venäman imperii) oli šveicarine, prussine da venämalaine matematikan- i mehanikantedomez'.

Lugetas händast 18. voz'sadan kaikiš znamasižembaks matematikantedomeheks (Lagranžan ühtes).

Tedoradmine[vajehta | vajehtada tekst]

Eiler om tetab äjiden tedotöiden tegijaks, sädi enamba mi 850 töd korktan matematikan (analiz, luguiden teorii), optikan, differencialižen geometrijan, ballistikan da toižiden disciplinoiden polhe, monografijoiden kaht kümenikad. Mahtoi pagišta äjil kelil, pästi openduzkirjoid i erasid tedotöid venän-ki kelel.

Vl 1744 Eiler avaiži variacižen lugendan. Kävuti tedotöiš meletadud terminologijad da matematikan simvolištod, niiden znamasine pala om kaičenus tähäsai. Töiden südäiolend om kirjutadud praktižil algoritmil läz kogonaz.

Biografii[vajehta | vajehtada tekst]

Leonard Eiler oli sündnu Bazelin Paul' Eiler-pastoran kanzha. Sai alaopendust kodiš tataspäi, i ozuti mel'hetartust matematikha laps'aigas völ. Openui Bazelin gimnazijas, vll 1720−1724 oli Bazelin universitetan üläopenikan, sai čomamahtoiden magistran arvod.

Eiler radoi da eli Piteriš (elon pol't, vll 1727−1741 i 1766−1783) i Berlinas (1741−1766). Tedomez' oli Piterin, Berlinan, Turinan, Lissabonan i Bazelin Tedoakademijoiden ühtnijaks.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. 2,0 2,1 MacTutor History of Mathematics archive — 1994.
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 Nationalencyklopedin — 1999.
  5. 5,0 5,1 Find a Grave — 1996.
  6. 6,0 6,1 Store norske leksikon — 1978. — ISSN 2464-1480
  7. 7,0 7,1 GeneaStar
  8. 8,0 8,1 Эйлер Леонард // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1978. — Т. 29 : Чаган — Экс-ле-Бен. — С. 574–575.
  9. 9,0 9,1 www.accademiadellescienze.it
  10. JSTOR — 1995.
  11. 11,0 11,1 ECARTICO
  12. Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
  13. 13,0 13,1 Pas L. v. Genealogics — 2003.