Haragaine (kazmuz)

Vikipedii-späi
Haragaine
Haragaine
Haragaine
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Magnoliopsida)
Kund: Astränikoižed (Asterales)
Sugukund: Puzuänikoižed (Asteraceae)
Heim: Robil'käine (Matricaria)
Erik: Haragaine
Latinankel'ne nimi
Matricāria chamomīlla L., 1753


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 38074
NCBI 98504
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Haragaine (latin.: Matricaria chamomilla i läz 30 sinonimad) om üks'vozne heinäsine kazmuz Puzuänikoižed-sugukundaspäi.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Kazvab londuses Evropan i Azijan, Pohjoižamerikan venos i subtropižes vöiš. Navedib päivänvauktust kaiken elon aigan, kazvab hüvin väghižil savikoil. Ku varta kazmust, ka se koleb.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Kazmuz eläb 3..4 kud, sase 15..60 santimetrhasai kortte, lujanke specifiženke hajunke. Haragaižen seikh om üks'jäine, sarakoičese üläpalas. Lehtesed čereduišoiš. Änikused oleldas 25 millimetrhasai surtte, kazdas seikhiden i sarakoiden agjoil. Änikusiden puzuižed oma pönged, änikoičendan lopus — konižed heimon toižiden erikoiden erineden.

Änikoičeškandeb 30..50 päiväl idüiden jäl'ghe, änikoičendan hätkeližuz om 1..2 kud (ühten änikusen läz kaht nedalid). Äikerdoičese vaiše semnil.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Kazvatadas i ottas änikusid (latin.: Flores chamomillae) londuseližeks zell'torhudeks. Päkazvatajad oma Argentin, Brazilii, Mad'jaranma, Egipt, mugažo Bolgarii, Saksanma, Čehanma, Slovakii. Vaumitud torhuz sättub ühten voden aigan. Kuivatud änikused mülütadas äi ližakahid substancijoid: efirvoi (ühthe procenthasai), flavonoidad, glokizidad (apigenin), kumarinad (gerniarin i umbelliferon), fitosterinad, dubindsubstancijad, karktad substancijad, vitaminad, kamed', mugažo apigeninan, lüteolinan i kvercitinan ühtnendad.

Haragaižen unotez mülüb kosmetikha i kodihimijha. Ottas kävutamižhe void segoitajaks mujutamha porcellanižid tegesid.

Kacu mugažo[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]