Mine sisu juurde

Klagenfurt-am-Vörterze

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Klagenfurt)
Klagenfurt-am-Vörterze
Klagenfurt am Wörthersee
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Avstrii
Eläjiden lugu (2022) 102,618 ristitud
Pind 120,12 km²
Klagenfurt-am-Vörterze Klagenfurt am Wörthersee
Pämez' Kristian Šeider
(sulaku 2009 — sulaku 2015,
sulaku 2021—,
Christian Scheider)
Telefonkod +43−463
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart (2021)

Klagenfurt-am-Vörterze (saks.: Klagenfurt am Wörthersee [ˌklaːɡn̩fʊʁt ʔam ˈvœʁtɐzeː]), vhesai 2008 täuz' oficialine nimituz oli Klagenfurt (mugažo saksan kelel, bavarijan pagin Klognfuat, sloven.: Celovec), om lidn Avstrijan suves. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Karintii-federacijanman administrativižeks keskuseks.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vll 1193−1199 kuti Forum-Klagenvurt. Vll 1246−1252 Klagenfurt sai lidnan oiktusid i kändihe Karintijan gercogkundan surembiš lidnoišpäi, möhemba sen pälidnaks. Toižen mail'man sodan aigan bombardiruihe lidnad 41 kerdad, sen aigan 612 ristitud pölištuiba, muretihe täuzin vai paloin pol'tošt tuhad sauvusid. Vl 1961 ezmäine zon jaugnikoiden täht om sätud lidnas.

Klagenfurtan ižandusen päsarakod oma kebn tegimišt, elektrotehnine sarak, turizm. Severz'-se pästandkodid baziruišoiš täs.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase federacijanman suvipäivnouzmas, Vörterze-järven päivnouzmaižen čogan randal i Glan-jogen randoil (Drav-jogen alangišt), 446 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ven-pälidnhasai om 235 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 305 km A2-kiruhavtotedme. Slovenijan Lüblän-pälidn om 88 kilometras päivlaskmha.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +8,9 C°, kezakun-elokun +18..+20 C°, tal'vkun-uhokun 0..−3 C°. Ekstremumad oma −25,6 C° i +36,6 C°. Paneb sadegid 893 mm vodes, enamba kezakus-uhokus (105..126 mm kus), vähemba vilukus-uhokus (26..29 mm kus).

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Klagenfurt jagase 16 nimitadud rajonaks.

Edeline lidnan pamez' om Maria-Luiza Matiašic (sulaku 2015 — sulaku 2021, Maria-Luise Mathiaschitz).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1910 lidnan eläjiden lugu oli 45 161 ristitud, vl 2011 — 94 483 ristitud, vl 2021 — 101 765 rititud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Klagenfurtan universitet[1] (saks.: Universität Klagenfurt) radab lidnas vspäi 1993. Siš om nell' fakul'tetad i 12 tuh. üläopenikoid 2021/2022-openduzvodel. Mugažo privatine Muzikan universitet Gustav Maleran nimed[2] om avaitud vspäi 2019 (saks.: Gustav Mahler Privatuniversität für Musik), privatižen Karintijan sättutoitud tedoiden universitetan (Fachhochschule Kärnten) üks' kampus nellaspäi sijadase Klagenfurtas.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Klagenfurtan universitetan sait (aau.at). (saks.) (angl.)
  2. Muzikan universitetan Gustav Maleran nimed sait (gmpu.at). (saks.) (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Avstrijan federacijanmad da niiden administrativižed keskused
Alaavstrii (Sankt Pöl'ten) | Burgenland (Aizenštadt) | Forarl'berg (Bregenc) | Karintii (Klagenfurt-am-Vörterze) | Štirii (Grac) | Zal'cburg (Zal'cburg) | Tirol' (Insbruk) | Ven | Üläavstrii (Linc)