Kurčaloi

Vikipedii-späi
Kurčaloi
Курчалой (ven.)
Курчалой-гIала (čeč.)
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 28,225 ristitud
Pind 38,15 km²
Kurčaloi Курчалой (ven.) Курчалой-гIала (čeč.)
Pämez' Naža Ibragimov
(viluku 2019—)
Telefonkod +7−87 155-xx-xxx
Avtokod 20, 95
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kurčaloi (ven.: Курчало́й, čeč.: Курчалой-гIала) om Venäman lidn da lidnankund Čečenijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Kurčaloin rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eziauguine Kurčaloi-eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1732 Kizlär-lidnusen D. F. Jeropkin-komendantan «Reestr mägiden valdoičijoile»-dokumentas (ven.: Реестр горским владельцам). Se oli muretud Kavkazan sodan aigan (1819−1821). Ühtennimine Kurčaloi-teip (klan, rod) sijaliženke augotižlibundanke om olmas Čečnäs.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Terling-jogen randal vl 1847. Kaik kaks'toštkümne mečetid oli Kurčaloiš vl 1883. Rahvahan deportacijan aigan žilon nimituz oli Čkalovo vll 1944−1958, sid' pördihe endišt nimed. Žilo sai lidnan statusad vn 2018 29. päiväl tal'vkud, edel se oli tazovaldkundan kaikiš järedamb külähine eländpunkt.

Kurčaloi šingotase elektromehanižel tegimel[1] (lämuzdiodmašiništon projektiruind i pästand). Eläjad oma otnus maižandushe päpaloin tähäsai, kazvatadas villänkul'turoid i saharsvöklad. Ende maižandusen produkcijan ümbriradmižen edheotandad radoiba, no muretihe niid sodoiden aigan.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase rajonan päivlaskmas, Kavkazan ezimägišton tazangištol, Gums-jogen oiktal randal (ven.: Белка 80 km pitte, Terekan oigedpol'ne bassein), 169 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Grozniihasai om 34 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 42 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Šali 16 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 18 km avtol, Argun 19 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 27 km avtotel, i Gudermes (raudtestancii) 15 km pohjoižhe orhal vai 22 km avtotedme.

Kurčaloi om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 38,15 km².

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 22 723 ristitud, rajonan videndez. Vn 2020 uhokus lidnan ristitišt oli 26 670 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2010): čečenalaižed — 99,76%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 0,24%.

Islaman pämečet' Kunta-Hadži Kišievan nimed (voib mülütada viž tuhad uskojid), pühäpert' Jangulbi-šeih Dohtukaevan nimed da seičeme fartalmečetid oma olmas lidnas.

Kurčaloin islamine institut Ahmat-Hadži Kadirovan nimed[2] om lidnan professionaližen üläopendusen aluzkundaks.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Kurčaloin elektromehanižen tegimen sait (kuremz.ru). (ven.)
  2. Kurčaloin islamižen institutan sait (kurchaloy-islam-inst.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Čečenijan Tazovaldkundan lidnad
Ačhoi-Martan | Argun | Groznii | Gudermes | Kurčaloi | Naurskai | Oishar | Sernovodskoje | Šali | Urus-Martan