Kurčaloi
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2024) | 24,802 ristitud |
| Pind | 38,15 km² |
| Pämez' | Naža Ibragimov (uhoku 2019—) |
| Telefonkod | +7−87 155-xx-xxx |
| Avtokod | 20, 95 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Kurčaloi (ven.: Курчало́й, čeč.: Курчалой-гIала) om Venäman lidn da lidnankund Čečenijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Kurčaloin rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eziauguine Kurčaloi-eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1732 Kizlär-lidnusen D. F. Jeropkin-komendantan «Reestr mägiden valdoičijoile»-dokumentas (ven.: Реестр горским владельцам). Se oli muretud Kavkazan sodan aigan (1819−1821). Ühtennimine Kurčaloi-teip (klan, rod) sijaliženke augotižlibundanke om olmas Čečnäs.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Terling-jogen randal vl 1847. Kaik kaks'toštkümne mečetid oli Kurčaloiš vl 1883. Rahvahan deportacijan aigan žilon nimituz oli Čkalovo vll 1944−1958, sid' pördihe endišt nimed. Žilo sai lidnan statusad vn 2018 29. päiväl tal'vkud, edel se oli tazovaldkundan kaikiš järedambaks külähižeks eländpunktaks.
Kurčaloi šingotase elektromehanižel tegimel[1] (lämuzdiodmašiništon projektiruind i pästand). Eläjad oma otnus maižandushe päpaloin tähäsai, kazvatadas villänkul'turoid i saharsvöklad. Ende maižandusen produkcijan ümbriradmižen edheotandad radoiba, no muretihe niid sodoiden aigan.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Kavkazan ezimägišton (Kačkalikan mägisel'g) tazangištol, Gums-jogen oiktal randal (ven.: Белка 80 km pitte, Terekan oigedpol'ne bassein), 169 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl.
Matkad Grozniihasai om koumekümne nell' kilometrad päivlaskmha-lodeheze orhal vai 42 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Šali 16 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 18 km avtol, Argun 19 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 27 km avtotel, i Gudermes (raudtestancii) vižtoštkümne kilometrad pohjoižhe orhal vai 22 km avtotedme.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Kurčaloi om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind — 38,15 km².
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Merijan (Administracijan) pämez' (mer). Edeližed merad oma Adam El'temirov (eloku 2018 — uhoku 2019), Šajid Junusov (kül'mku 2017 — eloku 2018). Lidnan Deputatoiden nevondkundan ezimez' om Isa Bisiev vn 2019 keväz'kuspäi (organizacijan alusenpanendan aigaspäi).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 723 ristitud, rajonan videndez, vn 2021 — 23 425 ristitud. Kaik 25 260 eläjad oli eländpunktaks vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 26 670 eläjad vn 2020 uhokus.
Rahvahad (2010): čečenalaižed — 99,76 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 0,24 %.
Islaman pämečet' Kunta-Hadži Kišievan nimed (voib mülütada viž tuhad uskojid), pühäpert' Jangulbi-šeih Dohtukaevan nimed da seičeme fartalmečetid oma saudud lidnas.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma viž nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1..4, 25), viž keskškolad (nomer 1..5) i opendusen keskuz, lapsiden sädamižen keskuz, rajonan čomamahtoiden škol, rajonan olimpižen varan sportškol.
Kurčaloin islamine institut Ahmat-Hadži Kadirovan nimed[2] om lidnan professionaližen üläopendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Kurčaloin tobmuden sauvuz (2011)
- Keskuzline mečet' Kunta-Hadži Kišievan nimed, vn 2020 nägu
- Kurčaloin islamine institut Ahmat-Hadži Kadirovan nimed vl 2020
- Kurčaloin rajonan kul'turan i čomamahtoiden keskuz Sultan Magomedovan nimed (2022)
- Kurčaloin keskškol nomer 4 vl 2020
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Kurčaloi Vikiaitas |
| Čečenijan Tazovaldkundan lidnad | ||
| Ačhoi-Martan | Argun | Groznii | Gudermes | Kurčaloi | Naurskai | Oishar | Sernovodskoje | Šali | Šelkovskai | Urus-Martan | ||
