Mine sisu juurde

Kurčaloi

Vikipedii-späi
Kurčaloi
Курчалой (ven.)
Курчалой-гIала (čeč.)
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2024) 24,802 ristitud
Pind 38,15 km²
KurčaloiКурчалой (ven.)Курчалой-гIала (čeč.)
Pämez' Naža Ibragimov
(uhoku 2019—)
Telefonkod +7−87 155-xx-xxx
Avtokod 20, 95
Aigvö UTC+3 (MSK+0)

Kurčaloi (ven.: Курчало́й, čeč.: Курчалой-гIала) om Venäman lidn da lidnankund Čečenijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Kurčaloin rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha.

Eziauguine Kurčaloi-eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1732 Kizlär-lidnusen D. F. Jeropkin-komendantan «Reestr mägiden valdoičijoile»-dokumentas (ven.: Реестр горским владельцам). Se oli muretud Kavkazan sodan aigan (1819−1821). Ühtennimine Kurčaloi-teip (klan, rod) sijaliženke augotižlibundanke om olmas Čečnäs.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Terling-jogen randal vl 1847. Kaik kaks'toštkümne mečetid oli Kurčaloiš vl 1883. Rahvahan deportacijan aigan žilon nimituz oli Čkalovo vll 1944−1958, sid' pördihe endišt nimed. Žilo sai lidnan statusad vn 2018 29. päiväl tal'vkud, edel se oli tazovaldkundan kaikiš järedambaks külähižeks eländpunktaks.

Kurčaloi šingotase elektromehanižel tegimel[1] (lämuzdiodmašiništon projektiruind i pästand). Eläjad oma otnus maižandushe päpaloin tähäsai, kazvatadas villänkul'turoid i saharsvöklad. Ende maižandusen produkcijan ümbriradmižen edheotandad radoiba, no muretihe niid sodoiden aigan.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Rajoniden da niiden keskusiden sijaduz tazovaldkundas vn 2020 kartal

Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Kavkazan ezimägišton (Kačkalikan mägisel'g) tazangištol, Gums-jogen oiktal randal (ven.: Белка 80 km pitte, Terekan oigedpol'ne bassein), 169 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl.

Matkad Grozniihasai om koumekümne nell' kilometrad päivlaskmha-lodeheze orhal vai 42 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Šali 16 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 18 km avtol, Argun 19 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 27 km avtotel, i Gudermes (raudtestancii) vižtoštkümne kilometrad pohjoižhe orhal vai 22 km avtotedme.

Kurčaloin lidnankund rajonas vn 2020 kartal

Kurčaloi om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind — 38,15 km².

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Merijan (Administracijan) pämez' (mer). Edeližed merad oma Adam El'temirov (eloku 2018 — uhoku 2019), Šajid Junusov (kül'mku 2017 — eloku 2018). Lidnan Deputatoiden nevondkundan ezimez' om Isa Bisiev vn 2019 keväz'kuspäi (organizacijan alusenpanendan aigaspäi).

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 22 723 ristitud, rajonan videndez, vn 2021 — 23 425 ristitud. Kaik 25 260 eläjad oli eländpunktaks vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 26 670 eläjad vn 2020 uhokus.

Rahvahad (2010): čečenalaižed — 99,76 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 0,24 %.

Islaman pämečet' Kunta-Hadži Kišievan nimed (voib mülütada viž tuhad uskojid), pühäpert' Jangulbi-šeih Dohtukaevan nimed da seičeme fartalmečetid oma saudud lidnas.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma viž nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1..4, 25), viž keskškolad (nomer 1..5) i opendusen keskuz, lapsiden sädamižen keskuz, rajonan čomamahtoiden škol, rajonan olimpižen varan sportškol.

Kurčaloin islamine institut Ahmat-Hadži Kadirovan nimed[2] om lidnan professionaližen üläopendusen aluzkundaks.

  1. Kurčaloin elektromehanižen tegimen sait (kuremz.ru). (ven.)
  2. Kurčaloin islamižen institutan sait (kurchaloy-islam-inst.ru). (ven.)


Čečenijan Tazovaldkundan lidnad
Ačhoi-Martan | Argun | Groznii | Gudermes | Kurčaloi | Naurskai | Oishar | Sernovodskoje | Šali | Šelkovskai | Urus-Martan