Gudermes
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2024) | 66,352 ristitud |
| Pind | 33,89 km² |
| Pämez' | Ramazan Saliev (tal'vku 2012—) |
| Telefonkod | +7−87 152-xx-xxx |
| Avtokod | 20, 95 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Gudermes (ven.: Гудерме́с, čeč.: Гуьмсе, kum.: Гюйдюрмес) om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Čečenijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om Gudermesan rajonan administrativine keskuz, mülüb sihe vspäi 2012, rajonan kaikiš suremb lidn kahten kesken.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadan augotišes kuti Gums-aul (Gümse) i vl 1893 kuti raudtesol'm läz necidä aulad. Vl 1929 kätihe Gudermes-žilod raudtestancijanke radnikžiloks, möhemba udesnimitihe Kalininan nimel. Vn 1941 5. päiväl sulakud ühtištadihe Kalininan žilod, Kunduhovan eländpunktad i Gümse-aulad da anttihe lidnan statusad, nimitihe Gudermesaks. Voziden 1994−1996 sodan aigan Gudermesan tegimišt i äjad pertid oliba muretud.
Gudermes šingotase himižel tegimel, medicinižinstrumentoiden tegimel, sömtegimišton edheotandoil (konservad, limonadad, jähine[1]), savičun tegimel (vspäi 2014), metalližkonstrukcijoiden «Energomaš»-tegimel, raudten kohendusen cehil. Sadas kivivoid i kazvatadas vinmarjad lidnan ümbrištos.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Belk- (Gudermes keskjoksmuses, čeč.: Гуьмс-хи, 80 km pitte) i Sunž-jogiden oiktoil randoil (Terekan bassein), Belkan lanktendanno Sunžha, 55 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl.
Matkad Grozniihasai om nell'kümne kilometrad päivlaskmha. «Groznii — Mahačkal»-raudtekeskust i avtote läbitadas lidnad. Lähembaine lidn om Argun 25 km suvipäivlaskmha.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Gudermes om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Rajonan Administracii tegeb lidnankundan Administracijan velgusidme, ei ole lidnan erigoittud administracijad.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 45 631 ristitud, rajonan koumandez, vn 2021 — 64 376 ristitud. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 51 776 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): čečenalaižed — 95,3 %, venälaižed — 2,2 %, kumikad — 1,0 %, toižed rahvahad — 1,3 %, rahvahuden ozutandata — 0,2 %.
Islaman kahesa pühäpertid om saudud lidnas, niiden kesken pämečet' Tašu-Hadžin nimed seičemen tuhad uskojiden täht om letud vll 2010−2011.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma koumetoštkümne nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 1, 3, 4, 6, 8, 9, 11..14, 16..18), kahesa keskškolad (nomer 1, 3, 4, 6..8, 10, 11), gimnazii nomer 3 Dana Dadagovan nimed, Junije talanti-škol («Nored lahjakahad»), «Mansur»-škol, lapsiden da norišton keskuz, čomamahtoiden škol, rajonan sportškol, rajonan noriden tehnikanradajiden pert'.
Gudermesan raudteiden tehnikum[2], pedagogine kolledž[3] i Čečenijan bazižen medkolledžan filial[4] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Gudermes Siti (2016)
- Pämečet' Tašu-Hadžin nimed, vn 2016 nägu
- Vanh Džuma-mečet', ende keskuzline, vn 2020 nägi
- Hollamad — muštznamad repressiruidud i deportiruidud ristituiden polhe (2021)
- Gudermes-raudtestancii vl 2011
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Gudermes Vikiaitas |
| Čečenijan Tazovaldkundan lidnad | ||
| Ačhoi-Martan | Argun | Groznii | Gudermes | Kurčaloi | Naurskai | Oishar | Sernovodskoje | Šali | Šelkovskai | Urus-Martan | ||
