Šali

Vikipedii-späi
Šali
Шали (ven.)
Шела (čeč.)
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 55,054 ristitud
Pind 34,04 km²
Šali Шали (ven.) Шела (čeč.)
Pämez' Ali Sajidov
(kezaku 2018—)
Telefonkod +7−87 146-xx-xxx
Avtokod 20, 95
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Šali (ven.: Шали́, čeč.: Шела) om Venäman lidn da lidnankund Čečenijan Tazovaldkundan päivnouzmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Šalin rajonan administrativine keskuz (vspäi 1920), mülüb rajonha.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

19. voz'sadal Šali oli järedaks aulaks, nimitihe jogen mödhe. Vll 1944−1957 sen oficialine nimi oli Meždurečje («jogidenkeskuine») sijaližiden rahvahiden deportacijan tagut. Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1990. Voziden 1994−1996 sodan aigan Šalin tegimišt i äjad pertid oliba muretud, lidn oli alištunu bombardiruindale kassetbomboil. Vn 2000 sodan aigan pästtihe raketad ezimeletadud separatistoiden suimha, sadad ristitud pölištuiba. Pertišton udessündutand zavodihe vl 2000. Avaitihe rekonstruiruidud lidnad vn 2018 semendkus.

Šali šingotase sauvondmaterialiden edheotandoil (raudbetontegim, savičuntegim, kiviümbriradai tegim, cementan tegim), mugažo čomamahtoližen keramikan fabrik radab.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Čečenijan tazangišton suvipalas, Džalk-jogen randoil (čeč.: Жалкх 77 km pitte, Bass üläjoksmuses, Terekan oigedpol'ne bassein), 225 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Džalkan hura Šel'-Ahki-ližajogi (čeč. Шела-ахк 29 km pitte) läbitab lidnad mugažo.

Matkad Grozniihasai om 25 km lodeheze orhal vai 33 km avtotedme. Lähembaine lidn om Argun kümne kilometrad pohjoižhe orhal vai 15 km avtol. Lähembaine raudtestancii om saudud Argun-lidnas, 18 kilometras.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnankundan sijaduz rajonas (2019)

Šali om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind — 201,67 km².

Edeližed lidnankundan pämehed (merad) oma Magomed Kagirov (kül'mku 2016 — kezaku 2018) i Umar Dombaev (edel 2016. vot). Lidnan Deputatoiden nevondkundan ezimez' om Ibragim Bačaev vn 2009 tal'vkuspäi.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 47 708 ristitud, rajonan kaks' videndest. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 53 016 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): čečenalaižed — 90,2 %, venälaižed — 5,4 %, kumikad — 0,8 %, avarad — 0,6 %, kazahlaižed — 0,4 %, tabasaranalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 2,1 %, rahvahuden ozutandata — 0,1 %.

Islaman pämečet' da kaks' mečetid oma avaitud lidnas. «Islamanuskojiden ülenpäižuz»-pämečet' Muhammad-endustajan nimed om saudud vll 2012−2019, se om kaikiš suremb Evropas i voib mülütada südäimehe 30 tuhad uskojid, ümbrištonke 70 tuhad.

Šalin valdkundaline kolledž[1] i Kaspiiskan medicinižen kolledžan filial[2] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Šalin valdkundaližen kolledžan sait (kolledg-shali.prof95.ru). (ven.)
  2. Šalin filial Kaspiiskan medicinižen kolledžan kaspmedcollege.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Čečenijan Tazovaldkundan lidnad
Ačhoi-Martan | Argun | Groznii | Gudermes | Kurčaloi | Oishar | Šali | Urus-Martan