Lokk Džon

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Lokk Džon
angl.: John Locke
Džon Lokkan portret (pirdi Godfri Kneller-ižand vl 1697)
Džon Lokkan portret (pirdi Godfri Kneller-ižand vl 1697)
radmižen toižend:

filosoof, majandusteadlane

sündundan dat:

29. eloku 1632(1632-08-29)[1][2][3][4]

sündundan sijaduz:

Wrington[d], Somerset[d], Edela-Inglismaa[d], Anglii

valdkund:

Flag of England.svg Inglismaa kuningriik[d][5][6]

kolendan dat:

28. reduku 1704(1704-10-28)[7][1][2][3][4] (72 vot)

kolendan sijaduz:

Epping Forest[d], Essex[d], East of England[d], Anglii

tat:

John Locke[d]

mam:

Agnes Keene[d]

avtograf:

John Locke Signature.svg

Commons-logo.svg Lokk Džon VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Džon Lokk (angl.: John Locke [dʒɒn 'lɒk]; sünd. 29. eloku 1632, Rington-külä läz Bristolid, Anglijan kunigahuz — kol. 28. reduku 1704, Hai Lever-külä pohjoižpäivnouzmha Londonaspäi, Anglijan kunigahuz) oli anglijalaine filosof da lekar'. Händast lugetas «liberalizman tataks», kirjuti sekulärizacijas da tolerantižuses.

Koumen ristitun meled valatoitiba händast: Rene Dekartan i Isaak Njutonan filosofii, Tomas Gobbsan psihologii. Vl 1671 kirjutaškanzi elon «Kodv ristitun hamas»-pätedotön (angl. Essay Concerning Human Understanding), pästi sidä vl 1690. Tegi tond opendusen teorijha tabula rasa-ohjandimenke — «puhtaz leht»: mez' sündub mel'pidegita (Dekartan filosofijan erineden), tedoidab ümbrištod mujandoiden organoil (refleksii), i muga hänen haman sistem sauvose da elon mahtod ližadasoiš. Vozil 1672, 1679 i 1690 Lokk oli sanu radnikusid Anglijan ohjastusen aluzkundoiš. Kirjuti kaks' traktatad ohjanduses, oiktuzližen valdkundan ezmäine ümrbikirjutai, kundaližen kožundaktan teorijan üks' sädajišpäi. Ližazi «londuseline oiktuz»-tärtust. Amerikalaižed revolücionerad otiba radho Lokkan politižid idejoid da sauvoiba ut valdkundad.

Oli Vestminsteran školan hüvän openikan, sid' openui Oksfordan universitetas (1652-1658), sai magistran arvnimed. Eli naimatoman, jäi lapsetoman. Koli ičeze Ledi Demeris Mešem-sudaruškan kodihe astman tagut.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 data.bnf.fr: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq data platforma, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы — 2011.
  2. 2,0 2,1 Немецкая национальная библиотека, Берлинская государственная библиотека, Баварская государственная библиотека и др. Record #118573748 // Общий нормативный контроль (GND) — 2012—2016.
  3. 3,0 3,1 (not translated to ru) The 17th and 18th Centuries: Dictionary of World Biography ISBN 978-1-135-92414-0
  4. 4,0 4,1 (unspecified title)
  5. http://www.bbc.co.uk/arts/yourpaintings/paintings/john-locke-156637
  6. http://www.bbc.co.uk/news/mobile/world-11200987
  7. Encyclopædia Britannica Encyclopædia Britannica, Inc., 1768. — ISBN 978-1-59339-292-5
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.