Lokk Džon

Vajehta tarkendused
Vikipedii-späi
Tarbhaine lehtpol'
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'
Lokk Džon
angl.: John Locke
Džon Lokkan portret (pirdi Godfri Kneller-ižand vl 1697)
Džon Lokkan portret
(pirdi Godfri Kneller-ižand vl 1697)
radmižen toižend:

filosof, politikanmez', arst, kirjutai, teadlane, philosopher of law

sündundan dat:

29. eloku 1632(1632-08-29)[1][2][3][4][5][5][6][7][8][9][10][11][12][13]

sündundan sijaduz:

Wrington[d], Somerset[d][8][9]

valdkund:

 Inglismaa kuningriik[d][14][15]

kolendan dat:

28. reduku 1704(1704-10-28)[16][1][9][3][4][5][6][7][8][10][11][12][13] (72 vot)

kolendan sijaduz:

High Laver[d], Epping Forest[d], Essex[d], Anglii

tat:

John Locke[d][17]

mam:

Agnes Keene[d][17]

avtograf:

 Lokk Džon VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Džon Lokk (angl.: John Locke [dʒɒn 'lɒk]; sünd. 29. eloku 1632, Rington-külä läz Bristolid, Anglijan kunigahuz — kol. 28. reduku 1704, Hai Lever-külä pohjoižpäivnouzmha Londonaspäi, Anglijan kunigahuz) oli anglijalaine filosof da lekar'. Lugetas händast «liberalizman tataks», kirjuti sekulärizacijas da tolerantižuses.

Biografii[vajehta | vajehtada lähte]

Koumen ristitun meled valatoitiba tedomest: Rene Dekartan i Isaak Njutonan filosofii, Tomas Gobbsan psihologii. Vl 1671 Lokk kirjutaškanzi elon «Kodv ristitun hamas»-pätedotön (angl. Essay Concerning Human Understanding), pästi sidä vl 1690. Tegi tond opendusen teorijha tabula rasa-ohjandimenke — «puhtaz leht»: mez' sündub mel'pidegita (Dekartan filosofijan erineden), tedoidab ümbrištod mujandoiden organoil (refleksii), i muga hänen haman sistem sauvose da elon mahtod ližadasoiš. Vozil 1672, 1679 i 1690 Lokk oli sanu radnikusid Anglijan ohjastusen aluzkundoiš. Kirjuti kaks' traktatad ohjanduses, oiktuzližen valdkundan ezmäine ümrbikirjutai, kundaližen kožundaktan teorijan üks' sädajišpäi. Ližazi «londuseline oiktuz»-tärtust. Amerikalaižed revolücionerad otiba radho Lokkan politižid idejoid da sauvoiba ut valdkundad.

Lokk oli Vestminsteran školan hüvän openikan, sid' openui Oksfordan universitetas (1652−1658), sai magistran arvnimed. Eli naimatoman, jäi lapsetoman. Koli ičeze Ledi Demeris Mešem-sudaruškan kodihe astman tagut.

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]

  1. ↑ 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. ↑ Deutsche Nationalbibliothek Record #118573748 // Gemeinsame Normdatei — 2012—2016.
  3. ↑ 3,0 3,1 Magill F. N. The 17th and 18th Centuries: Dictionary of World Biography — ISBN 978-1-135-92414-0
  4. ↑ 4,0 4,1 SNAC — 2010.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Find a Grave — 1996.
  6. ↑ 6,0 6,1 Babelio — 2007.
  7. ↑ 7,0 7,1 Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 Stephen L. Locke, John (1632-1704) // Dictionary of National Biography / L. Stephen, S. Lee — London: Smith, Elder & Co., 1885. — Vol. 34. — P. 27–36.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 Locke, John // Encyclopædia Britannica: a dictionary of arts, sciences, literature and general information / H. Chisholm — 11 — New York, Cambridge, England: University Press, 1911. — Vol. 16.
  10. ↑ 10,0 10,1 BeWeB
  11. ↑ 11,0 11,1 Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
  12. ↑ 12,0 12,1 Internet Philosophy Ontology project
  13. ↑ 13,0 13,1 AlKindi
  14. ↑ Viewpoint: Religious freedom is not tolerance // BBC News Online — 2010.
  15. ↑ John Locke — Art UK.
  16. ↑ Bell A. Encyclopædia Britannica — Encyclopædia Britannica, Inc., 1768.
  17. ↑ 17,0 17,1 Kindred Britain
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.
Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Lokk_Džon&oldid=144352"