Lokk Džon
Lokk Džon | |
angl.: John Locke | |
![]() Džon Lokkan portret (pirdi Godfri Kneller-ižand vl 1697) | |
radmižen toižend: |
filosof, politikanmez', arst, kirjutai, teadlane, philosopher of law |
---|---|
sündundan dat: |
29. eloku 1632[1][2][3][4][5][5][6][7][8][9][10][11][12][13] |
sündundan sijaduz: | |
valdkund: | |
kolendan dat: |
28. reduku 1704[16][1][9][3][4][5][6][7][8][10][11][12][13] (72 vot) |
kolendan sijaduz: | |
tat: | |
mam: | |
avtograf: | |
![]() | |
Om sädusid VikiPurtkiš ![]() |
Džon Lokk (angl.: John Locke [dʒɒn 'lɒk]; sünd. 29. eloku 1632, Rington-külä läz Bristolid, Anglijan kunigahuz — kol. 28. reduku 1704, Hai Lever-külä pohjoižpäivnouzmha Londonaspäi, Anglijan kunigahuz) oli anglijalaine filosof da lekar'. Lugetas händast «liberalizman tataks», kirjuti sekulärizacijas da tolerantižuses.
Biografii[vajehta | vajehtada lähte]
Koumen ristitun meled valatoitiba tedomest: Rene Dekartan i Isaak Njutonan filosofii, Tomas Gobbsan psihologii. Vl 1671 Lokk kirjutaškanzi elon «Kodv ristitun hamas»-pätedotön (angl. Essay Concerning Human Understanding), pästi sidä vl 1690. Tegi tond opendusen teorijha tabula rasa-ohjandimenke — «puhtaz leht»: mez' sündub mel'pidegita (Dekartan filosofijan erineden), tedoidab ümbrištod mujandoiden organoil (refleksii), i muga hänen haman sistem sauvose da elon mahtod ližadasoiš. Vozil 1672, 1679 i 1690 Lokk oli sanu radnikusid Anglijan ohjastusen aluzkundoiš. Kirjuti kaks' traktatad ohjanduses, oiktuzližen valdkundan ezmäine ümrbikirjutai, kundaližen kožundaktan teorijan üks' sädajišpäi. Ližazi «londuseline oiktuz»-tärtust. Amerikalaižed revolücionerad otiba radho Lokkan politižid idejoid da sauvoiba ut valdkundad.
Lokk oli Vestminsteran školan hüvän openikan, sid' openui Oksfordan universitetas (1652−1658), sai magistran arvnimed. Eli naimatoman, jäi lapsetoman. Koli ičeze Ledi Demeris Mešem-sudaruškan kodihe astman tagut.
Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]
- ↑ Deutsche Nationalbibliothek Record #118573748 // Gemeinsame Normdatei — 2012—2016.
- ↑ 3,0 3,1 Magill F. N. The 17th and 18th Centuries: Dictionary of World Biography — ISBN 978-1-135-92414-0
- ↑ 4,0 4,1 SNAC — 2010.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Find a Grave — 1996.
- ↑ 6,0 6,1 Babelio — 2007.
- ↑ 7,0 7,1 Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
- ↑ 8,0 8,1 8,2 Stephen L. Locke, John (1632-1704) // Dictionary of National Biography / L. Stephen, S. Lee — London: Smith, Elder & Co., 1885. — Vol. 34. — P. 27–36.
- ↑ 9,0 9,1 9,2 Locke, John // Encyclopædia Britannica: a dictionary of arts, sciences, literature and general information / H. Chisholm — 11 — New York, Cambridge, England: University Press, 1911. — Vol. 16.
- ↑ 10,0 10,1 BeWeB
- ↑ 11,0 11,1 Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
- ↑ 12,0 12,1 Internet Philosophy Ontology project
- ↑ 13,0 13,1 AlKindi
- ↑ Viewpoint: Religious freedom is not tolerance // BBC News Online — 2010.
- ↑ John Locke — Art UK.
- ↑ Bell A. Encyclopædia Britannica — Encyclopædia Britannica, Inc., 1768.
- ↑ 17,0 17,1 Kindred Britain
![]() |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |
- Lehtpoled, miččed kävutaba magižed ISBN - oigendused
- Personalijad kirjamišton mödhe
- Sündnuded elokun 29. päiväl
- Sündnuded vl 1632
- Kolnuded redukun 28. päiväl
- Kolnuded vl 1704
- Kolnuded Anglijas
- Ezitegesed
- Suren Britanijan filosofad
- Lekarid
- Suren Britanijan kirjutajad
- Suren Britanijan tedomehed
- Filosofad kirjamišton mödhe
- Kirjutajad kirjamišton mödhe
- Tedomehed kirjamišton mödhe
- Sündnuded Bristolihe
- Kolnuded Londonas