Louhi
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2023) | 3,617 ristitud |
Pind | 29,2 km² |
![]() | |
Pämez' | Sergei Lebedev (2009—) |
Telefonkod | +7−81 439-xx-xxx |
Avtokod | 10 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Louhi (mugažo karjalan i suomen kelil; ven.: Ло́ухи) om Venäman lidnanvuitte žilo da raudtesol'm Karjalan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Louhin rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt, mugažo Louhin lidnankundan keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1913 kuti stancii Petroskoi — Murmansk-raudtekeskustal. Vl 1944 Louhi-külä sai lidnanvuiččen žilon statusad.
Kalevalan mödhe, Louhi-akaine, Pohjolan emändaine, eli neniš tahoiš. Žilon nimituz om sidodud hänehe.
Louhin ižandusen sarakod oma mecižandusen edheotand, raudten edheotand, avtotesauvondan kompanijan palakund, maižanduzedheotand.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Žilo sijadase rajonan päivnouzmas, mecjärviden keskes, 90 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Panovo-järv om kaikiš znamasižemb žilos, no äjan järedambad järved sijadasoiš severziš-se kilometriš sišpäi — oz., Plotičnoje i Kenjärv.
Matkad Petroskoihesai om 481 kilometrad suvhe orhal, 552 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Kem' i Kandalakš, om pol'tošt sadad kilometrid jogahižhesai. Raudte läbitab žilod päivnouzmas, «Kol»-avtote ümbärdab žilod koumes kilometras päivlaskmas. Raudtesarak Päjärvhesai lähteb päivlaskmha Louhišpäi pidust' žilon pohjoižröunad, sarak om 110 km pitte.
Klimat om ven pohjoižmeriden. Voden keskmäine lämuz om +0,2 C°, kezakun-elokun +10,8..+14,4 C°, tal'vkun-keväz'kun −8,6..−12,2 C°. Voden keskmäine relätivine nepsuz om 78,7 %. Polärine päiv oleskeleb, 20 päivest hätkeližusenke (11. kezaku — 1. heinku).
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Žilo om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Kaik kümne ezitajad mülüdas lidnankundan Nevondkundha (ven.: Совет поселения). Valitihe heid järgenduseližen kerdan vn 2013 sügüz'kun 8. päiväl (koumanz' kucund)[1].
Sergei Lebedeb radab lidnankundan pämehen vn 2009 redukun 11. päivän valičendoiden jäl'ghe kahtenden strokun jäl'geten. Hänen valdatusiden strok om nell' vot.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 5 920 ristitud, vn 2010 — 4 772 ristitud, vn 2021 — 3 709 ristitud. Kaikiš suremb žilon ristitišt oli 6 107 eläjad vl 1959, i 6 405 eläjad vl 1989. Rajonan ristitišton koumandez eläb žilos.
Hristanuskondan kaks' pühäpertid om saudud žilos.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma alaškol, keskškol, lapsiden sädamižen pert', muzikškol, sportškol. Kul'turpert' i kirjišt oma avaitud žilos.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Выборы депутатов Лоухского городского поселения третьего созыва (Louhin lidnkundan ezitajiden valičendad - koumanz' kucund). — Tedod mänijoiš valičendoiš da referendumiš // Venälaižen Federacijan keskuzline valičemižlaudkund (vybory.izbirkom.ru). (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]![]() |
Louhi Vikiaitas |