Mine sisu juurde

Pöudpü

Vikipedii-späi
Pöudpü
Pöudpü
Pöudpü
Tedoklassifikacii
Valdkund: Živatad
Tip: Sel'gjäntkeižed (Chordata)
Klass: Lindud (Aves)
Heimkund: Kananvuiččed (Galliformes)
Sugukund: Fazanižed (Phasianidae)
Heim: Pöudpüd (Perdix)
Erik: Pöudpü
Latinankel'ne nimi
Perdix perdix (Linnaeus, 1758)
Areal
Image
     Londuseline leviganduz     Introduciruidud areal


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 175915
NCBI 9052
Pöudpün munad Tuluzan muzejas, Francii

Pöudpü (latin.: Perdix perdix) om levitadud pöudlind Fazanižed-sugukundaspäi.

Lind om levitadud Evropan venos vönes, Anatolijan pol'saren i Kazahstanan tobjas palas. Pöudpü om introduciruidud Pohjoižamerikha (AÜV i Kanad). Om mectusen objektaks.

Pöudpü eläb erazvuiččiš biotopoiš: stepiš penzidenke i sarikoidenke, ezimägištoil, tazangištoil i jogiden alangištoil, villänpöudoidme i kezandmaidme, parččomiš i mecanröunoiš, penzastunuziš vanoiš, harvemba kazvahtunuziš kanabräl pustoläniš, letkiš koppitesidenke raidan žomanke.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Hibj om kehkranvuitte. Täuz'kaznuden lindun ühthine piduz sase 28..32 sanimetrhasai. N'ok i käpšud oma mustan mujun. Höunhišton üläpala om kirjav, koričman mujun, kül'ged i händ oma rusttad. Šporoid käpšuil ei ole.

Suguerinend ozutase höunhišton mujus: emäčun mujud oma vauhemb mi ižačun. Änen mödhe: emäč klukkub, ižač launub kukoin kartte.

Pöudpüiden par eläb läz ühtel tahol kaik elod, tegeb pezoid kattud heinäl da lehtesil peittud kopuziš man pindal. Sötlese erazvuiččil semnil i erasti gavedil. Vaiše sötken vajaguz voib olda migracijan süks, mugomad sirdandad anttas linduile ei ole kebn, sen aigan pöudpü kändase pöl'gastunudeks.

Vedadas joukun elonmahtod sügüzel i tal'vel. Tal'vaigan lindud napridas olda lähemba elänzoittud ristitul tahoidennoks, voidas öduda tanhoil, sauvusidenno. Tal'vdund oleleb mugažo penzhištos, kukhan pohjanno, keratas ahthal joukul lumen pindal tulleitomas polespäi. Kevädel äikerdoičendan pord tuleb, pöudpüiden jouk jagase paroikš, kaikuččel ičeze tarh om pezan sauvondan täht.

Lind lendab harvoin, ku varu grazib vai sötken varhapanendan statjas vaiše. No pöudpün jaugoiden lihased oma šingotadud hüvin, i lind jokseb teravas, tugedusiden ülitandanke-ki. Vedab man pindal äi aigad, tihed kazmusišt heinišpäi da penzhišpäi kaičeb lihansöjid vaste.

Kaik lugetas kahesa alaerikod[1]:

  • Perdix perdix armoricana Hartert, 1917
  • Perdix perdix canescens Buturlin, 1906
  • Perdix perdix hispaniensis Reichenow, 1892
  • Perdix perdix italica Hartert, 1917
  • Perdix perdix lucida (Altum, 1894)
  • Perdix perdix perdix (Linnaeus, 1758)
  • Perdix perdix robusta Homeyer et Tancré, 1883
  • Perdix perdix sphagnetorum (Altum, 1894)
  1. Tedod erikos biolib.cz-saital. (angl.) (čeh.)