Pil'ved

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search

Pil'ved oma suspenziruidud atmosferas vezipurun koncentracijan produktad, kudambid voib nähta taivhal.

Ned oma olmas troposferas tobjimalaz. Pil'viden südäiolendha mülüb penikaižid tilkuižid vet da/vai jän kristalluzid (kut pil'venelementoid). Konz il'man lämuz om ülemb −10 C°, pil'viš om tilkuižid-pil'venelementoid, konz lämuz peneneb −10:späi −15:hesai C°, pil'vil segoitadud südäiolend om olmas jo (tilkuižed da kristallad), i konz lämuz om alemb −15 C°, — vaiše kristalluded. Ku pil'venelementad tobnetas i niiden lanktendan piguz kazvaškandeb, ka ned langetas pil'višpäi atmosferižil sadegil (lumi, vihm, ränd, ragiž i m.e.).

Pil'ved — tetab lirine mel'kuva, kudamban oma kävutanuded äjad runokirjutajad (ozutesikš, venälaižed kirjutajad Aleksandr Puškin, Gavriil Deržavin) ičeze sädusiš.

Man ližaks, pil'ved oma Päiväižen sistemas kaikil planetoil-gigantoil (Jupiter, Saturn, Uran i Neptun), Marsal, Veneral, Titanal da Tritonal. Neniden planetoiden pil'ved oma erazvuiččed augotižlibundal, ozutesikš, Veneral sanged pil'višt kogoneb rikmuiktusespäi, Titanan pil'ved tegesoiš metanan vihmoišpäi lämudel −180 С°.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.