Plank Maks
| Plank Maks | |
| saks.: Max Planck[1] | |
.jpg) Maks Plank vn 1930 fotokuval | |
| nimi sündundan jäl'ghe: | |
|---|---|
| radmižen toižend: | |
| sündundan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
| sündundan sijaduz: |
Kil' (lidn), Holsteini hertsogkond[d], Saksa Liit[d][1][13][2] |
| valdkund: | |
| kolendan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
| kolendan sijaduz: |
Göttingen[d], Alam-Saksi[d], Bizone[d], Saksamaa 1945–1949[d], Saksanma[1][13][2] |
| tat: | |
| avtograf: |
|
 Plank Maks VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš  | |
.svg){kind=small}
Maks Karl Ernst Lüdvig Plank (saks.: Max Karl Ernst Ludwig Planck; sünd. 23. sulaku 1858, Kil', Germanine imperii — kol. 4. reduku 1947, Göttingen, Alasaksonii, Germanii) oli sur' germanine fizikantedomez'. Plank pani kvantižen teorijan alusid i sil ozuti fizižiden tedoidusiden pävektoran 20. voz'sadas.
Nobelän premijan fizikas laureat (1918). Tedotöd kosketadas nenid sarakoid: termodinamik, lämuzsädegoičendan teorii, kvantine teorii, relätivižusen specialine teorii, optik. Tedomez' formulirui termodinamikan kahtent augud entropijan ližadusen principan nägul. Plankan töiden rivi otab temaks tedon istorijan, metologijan i filosofijan aspektoid.
Biografii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Maks oli sündnu Kilin universitetan oiktusen Vil'hel'm Plank (1817−1900) kanzha. Tat oli naižiš kahten kerdan, sündutihe viž last siš naimiželos, Emma Patcig (1821−1914) oli Maksan mam i libui pastoran perehespäi.
Vl 1867 tat sai jurisprudencijan professoran radnikust Münhenan universitetas, i kanz sirdi sihe. Maks openui lidnan gimnazijas, sid' Münhenan universitetas vspäi 1874. Openui kaht semestrad Berlinan universitetas 1877/1878 openduzvodel, pördui Münhenha i mäni läbi egzamenoid radmaha fizikan i matematikan opendajan. Mez' zavodi tedoradmišt vl 1878, vahvištihe hänen dissertacijad filosofijan tedodoktoran arvos siš-žo universitetas vl 1879. Kaiken elon Plank keskiti naprindoid teoretižen fizikan sferas, kacmata hänen Filipp Žolli-opendajan mel'he, miše siš tedos läz kaik om avaitud jo. Mez' tahtoi el'geta fizižen kendan südänt i ei tahtoind tehta avaidusid. Vl 1880 kändihe privatdocentaks, radoi opendajan, oli otnus tedoradmižhe, pianonvändho i al'pinizmha ühten aigan. Vll 1885−1889 Plank openzi kodimaižes Kilin universitetas. Vll 1889−1944 oli Berlinan universitetan professoran.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Deutsche Nationalbibliothek Record #118594818 // Integrated Authority File — 2012—2016.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Geni — 2006.
- ↑ 3,0 3,1 MacTutor History of Mathematics archive — 1994.
- ↑ 4,0 4,1 Stuewer R. H. Encyclopædia Britannica
- ↑ 5,0 5,1 Babelio — 2007.
- ↑ 6,0 6,1 filmportal.de — 2005.
- ↑ 7,0 7,1 KNAW Past Members
- ↑ 8,0 8,1 Brockhaus Enzyklopädie
- ↑ 9,0 9,1 Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
- ↑ 10,0 10,1 GeneaStar
- ↑ 11,0 11,1 Frankfurter Personenlexikon — 2014.
- ↑ 12,0 12,1 Internet Philosophy Ontology project
- ↑ 13,0 13,1 13,2 13,3 www.accademiadellescienze.it
 |
Plank Maks Vikiaitas |
|
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |