Plank Maks

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Plank Maks
saks.: Max Planck
Maks Plank vl 1930 (fotokuva)
Maks Plank vl 1930 (fotokuva)
nimi sündundan jäl'ghe:

saks.: Max Karl Ernst Ludwig Planck

radmižen toižend:

theoretical physicist, ülikooli õppejõud

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Kiel[d], Saksanma[13]

valdkund:

Flag of Germany (1867–1919).svg Germanijan imperii
Flag of Germany (3-2 aspect ratio).svg Weimari vabariik[d]
Flag of Germany (1935–1945).svg Kolmas Riik[d]
Merchant flag of Germany (1946–1949).svg Bizone[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

Göttingen[d], Alam-Saksi[d], Bizone[d][13]

tat:

Wilhelm von Planck[d]

avtograf:

Max Planck signature.svg

Commons-logo.svg Plank Maks VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Maks Karl Ernst Lüdvig Plank (saks.: Max Karl Ernst Ludwig Planck; sünd. 23. sulaku 1858, Kil', Germanine imperii — kol. 4. reduku 1947, Göttingen, Alasaksonii, Germanii) om sur' germanijalaine fizikantedomez'. Plank pani kvantižen teorijan alusid i sil ozuti fizižiden tedoidusiden pävektoran 20. vsadas.

Nobelän premijan fizikas laureat (1918). Tedotöd kosketadas nenid sarakoid: termodinamik, lämuzsädegoičendan teorii, kvantine teorii, relätivižusen specialine teorii, optik. Tedomez' formulirui termodinamikan kahtent augud entropijan ližadusen principan nägul.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 MacTutor History of Mathematics archive
  2. 2,0 2,1 Encyclopædia Britannica
  3. 3,0 3,1 Babelio — 2007.
  4. 4,0 4,1 filmportal.de — 2005.
  5. 5,0 5,1 KNAW Past Members
  6. 6,0 6,1 Munzinger-Archiv — 1913.
  7. 7,0 7,1 Brockhaus Enzyklopädie
  8. 8,0 8,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia Catalana, 1968.
  9. 9,0 9,1 GeneaStar
  10. 10,0 10,1 Frankfurter Personenlexikon — 2014.
  11. 11,0 11,1 Indiana Philosophy Ontology Project
  12. 12,0 12,1 Accademia delle Scienze di Torino — 1757.
  13. 13,0 13,1 Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #118594818 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  14. Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform — 2011.


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.