Sitmarjad

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sitmarjad
Sitmarjad
Sitmarjoiden penzhan ühthine nägu küpsnuzidenke ploduidenke, Saksanma
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Dipsacales
Sugukund: Adoksanvuiččed (Adoxaceae)
Heim: Sitmarjad (heim) (Sambucus)
Erik: Sitmarjad
Latinankel'ne nimi
Sambúcus racemósa L. (1753)

Wikispecies-logo.svg
Sistematik
Vikierikoiš

Commons-logo.svg
Kuvad
Vikiaitas

ITIS 35326
NCBI 4203

Sitmarjad (latin.: Sambucus racemosa) vai Järgeližed sitmarjad, oma penzhad, Sitmarjad-heimon üks' erikoišpäi. Mülütadas Adoksanvuiččed-sugukundha.

Leviganduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kazmusen alaerikod oma levitadud Pohjoižen mapoliškon maiš venonke klimatanke — Evrazijadme i Pohjoižamerikan päivlaskmas. Eziauguine areal Evropas om mägirajonad, levitihe dekorativižen kazvatandan tagut puištoiš.

Putub vastha londuses vanoiš, lehtez- i segoitadud mecanröunoiš. Sitmarjad kazdas eländpunktoiden pustolänil, rujoil, okaidud pertiden katusil.

Ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Voib käta latiništ racemosa-ližanimitust kuti «tophikaz». Penzaz oleleb pol'tošt-viž metrad kortte. Seikhed oma püštoiktad, kazmuz sarakoičese lujas. Burahkon kebnan südäimen mülü om sur', ka oksad muretas kebnas. Lehtesed oma viž-seičemepalaižed, erasti koumepalaižed, vastmel'ženke hajunke.

Änikoičeb pol'kud semendkus-kezakus, ühten aigan lehtesiden šingotesenke. Änikuz om toppaz 20 santimetrhasai surtte. Kaik änikod išttas jaugoil, mustoiden sitmarjoiden erineden. Plod om lumarj, rusttan mujun. Plodud küpsnedas heinkus-elokus, ned oma vastmel'ženke hajunke i magunke. Lindud södas niid tahtonke i muga levitadas semnid. Äikerdoičese mugažo čokvezoil möhäižel sügüzel.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ištutadas dekorativižeks kazmuseks, om sätud sortuid. Mitte taht mahuz sättub, sidä kesken savikaz. Medenkandai. Lugetas, miše hired ei navet'koi sitmarjoiden oksid. Ottas veresid ploduid pezmaha vas'kžid astjoid kerthespäi.

Kävutadas tisel't ploduišpäi uitzelläks. Vaumitadas unotest änikoišpäi i jodas spravitamha kül'mehtusen läžundoid, bronhiališt upehtundläžundad, pän kibuid i revmatizmad. Ottas sidä unotest kut irdpol'ne-ki zell', huhtoidas kurkud da suhavadad anginan i sun palatusen aigan. Kvercetin-flavonoid mülüb änikoihe.

Alaerikod[redaktiruida | redaktiruida purde]

Löutihe viž alaerikod londuses:

  • Sambucus racemosa subsp. kamtschatica — Kamčatižed sitmarjad. Kazdas Kamčatkan pol'sarel, Sahalinal, Korejas i Japonijan pohjoižpalas.
  • S.r. subsp. pubens — Pehmedkarvaižed sitmarjad (nell' variantad). Oma levitadud Kanadadme i AÜV:oiden äjiš štatoiš.
  • S.r. subsp. racemosa — sitmarjoiden nominativine alaerik. Libub Päivlaskmaižen Evropan i Armenijan mägitahondoišpäi, om introduciruidud Venäman evropižhe palaha.
  • S.r. subsp. sibirica — Sibirižed sitmarjad. Kazdas Sibiriš, Mongolijas, Edahaižes Päivnouzmas. Voib vastata Venäman evropižes palas.
  • S.r. subsp. sieboldiana — Zibol'dan sitmarjad (kaks' formad). Kazdas Japonijan i Korejan pol'saren suvipaloiš.

Üks'jäine gibrid om ümbrikirjutadud vl 2006: Sambucus × strumpfii, järgeližiden i mustoiden sitmarjoiden gibrid.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]