Soi

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Soi
Soi
Sojan kazvatand Mississipi-jogen randpolel, Illinois-štat, AÜV
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Bobänikoižed (Fabales)
Sugukund: Bobanvuiččed (Fabaceae)
Heim: Soi (heim) (Glycine)
Erik: Soi
Latinankel'ne nimi
Glycine max (L.) Merr., 1917

Wikispecies-logo.svg
Sistematik
Vikierikoiš

Commons-logo.svg
Kuvad
Vikiaitas

ITIS 26716
NCBI 3847

Soi vai Kul'tursoi (latin.: Glycine max) om üks'vozne heinäsine kazmuz Bobanvuiččed-sugukundaspäi. Tarbhaine kul'turkazmuz, kazvatadas kaikil kontinentil.

Augotižlibund[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kul'turine soi libui Suvipäivnouzmaižes Azijaspäi läz 5 tuhad vozid tagaz, ezmäižed ozutesed oma löutud Kitain territorijal. Kazmusen levitadud evropan keliš nimituz libub soipainatosen japonan nimitusespäi (japon.: 醤油 šöju).

Kazvatadas genetižikš modificiruidud sojad RR-tundusenke (angl.: Roundup Ready «vaumiž kaiked vaste») vspäi 1995, se om sätud «Monsanto»-kompanijal (AÜV). RR-kazmused oma sintetazan enolpiruvilšikimatfosfat-genanke (EPSP synthase) mahusen latin.: Agrobacterium sp. strain CP4-bakterijaspäi. Gen om todud genjuraižimen abul, se kändi kazmust seižujaks glifosat-gerbicidad vaste (sen torguindmark om «Roundup»), kävutadas gerbicidad heitmaha rujoheinid.

Ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kul'tursojan seikh oleleb hoik vai sanged, höunhekaz vai pall'az. Seikhen piduz om 15 santimetraspäi kahthe metrhasai da sen enamba. Sojan lehtesed oma koumepalaižed, harvoin viž-, seičeme- i ühesapalaižed. Äniklehtesiden muju voib olda ruskedsinižen ližamujun vai vauged.

Plod om paug 4..6 sm pitte. Mülütab 2..3 sement tobjimalaz.

Mail'man kazvatand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mail'man tehmine oli 352,6 mln tonnoid vl 2017, sidä kesken (enamba 10 mln t) AÜV — 119,5, Brazilii — 114,5, Argentin — 54,9, Kitai — 13,1, Indii — 10,9, Paragvai — 10,4.[1]

Ottas sojan semnid pauguišpäi torhudeks vaumičemha erazvuiččid söndtavaroid. Vauktušiden i toižiden arvokahiden komponentoiden znamasine südäiolend laskeb kävutada sojad lihan i maidproduktoiden vegetarianižeks i allergijatomaks vajehtimeks.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Crops (Villänkul'turad da bobanvuiččed) // Food and Agriculture Organization Corporate Statistical Database (FAOSTAT). — Fao.org. (angl.)


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.