Šimkent

Vikipedii-späi
Šimkent
Шымкент / Şymkent
Lidnanznam
Valdkund Kazahstan
Eläjiden lugu (2024) 1,222,055 ristitud
Pind 1,170 km²
Šimkent Шымкент / Şymkent
Pämez' Gabit Sizdikbekov
(sügüz'ku 2023—,
Ғабит Сыздықбеков)
Telefonkod +7−7252-xxx-xxx
Aigvö UTC+6


Lidnan sijaduz valdkundas

Šimkent (kaz.: Шымкент / Şymkent [ʃɯmˈkɛnt], uzb.: Chimkent / Shimkent, ven.: Шымке́нт) om Kazahstanan lidn tazovaldkundan alištusenke. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud 12. voz'sadal. Nimi znamoičeb «nituiden lidn», «heinlidn» vai «turbazlidn» iranan kelil. Vspäi 1932 hahktinan järed tegim radoi i andoi nevondkundaližen hahktinan seičemed kümnendest. Edel vn 1992 sügüz'kud lidnan oficialine nimituz oli uzbekankel'ne Čimkent (ven.: Чимке́нт). Vn 2015 augotišele ližatihe lidnan pindad läz koumhe kerdha. Vn 2018 kezakus anttihe lidnale tazovaldkundan alištusen statusad, čuratihe Suvikazahstanan agjaspäi (nimitihe Čimkentan agjaks vll 1962−1992, lidn oli sen keskuseks), panihe Turkestanad sen keskuseks i udesnimitihe Turkestanan agjaks.

Šimkent šingotase mujumetalloiden metallurgijal, mašinansauvomižel (seppressad, avtoiden da traktoriden palad), himižel zell'tegimel, kivivoin ümbriradmižel, tekstil'sarakol (sobad), erazvuiččel sömtegimištol. Viž ut tegimištzonad oma sätud vspäi 2015.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase valdkundan suves, 506 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om ümbärtud Turkestanan agjan territorijal. Matkad Astan-pälidnhasai om 1483 km pohjoižhe orhal, Almatihesai om 690 km päivnouzmha orhal, Taškenthasai om läz 120 km suvhe.

Klimat om ven kontinentaline, keza om räk. Voden keskmäine lämuz om +13,0 C°, kezakun-elokun +23,7..+26,3 C°, tal'vkun-uhokun −0,7..+1,6 C°. Ekstremumad oma −31,1 C° (viluku) i +47,2 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +5,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +25,4 C° (tal'vku). Paneb sadegid 616 mm vodes, enamba kül'mkus-sulakus (70..97 mm kus), kuiv sezon oleskeleb heinkus-sügüz'kus (4..10 mm kus). Paneb lunt 29 päiväd tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 34..44 % röunoiš kezakus-sügüz'kus, 67..75 % kül'mkus-keväz'kus.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan viž administrativišt rajonad (2022)

Jagoihe lidnan koumeks rajonaks vspai 1945. Nügüd'aigan Šimkent jagase videks rajonaks, jogahižes ičeze administracii akimanke om: Abain (kaz.: Абай ауданы), Al'-Farabijan, Jenbekšin, Karataun (vspäi 2014), Turanan (vspäi 2022).

Edeline lidnan pämez' (akim) om Murat Aitenov (Мұрат Әйтенов, viluku 2020 — sügüz'ku 2023).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 854 500 ristitud 347 km² pindal, vn 2020 vilukus — 1 112 739 ristitud. Šimkentan ristitišt ületi millionad vn 2018 semendkus. Lidnaglomeracijas elädas 2 mln ristituid (2024, kahtenz' sija valdkundas, oli 1,8 mln vl 2019). Kaikiš suremb lidnan i sen aglomeracijan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (lidnalaižed, vn 2020 augus): kazahlaižed — 67,47 %, uzbekad — 17,69 %, venänikad — 8,91 %, azerbaidžanlaižed — 1,74 %, totarlaižed — 1,01 %, turkad — 0,72 %, korejalaižed — 0,65 %, ukrainalaižed — 0,24 %, toižed rahvahad — 1,56 %.

Openduz[vajehta | vajehtada tekst]

Vll 2011−2015 kaik 83 valdkundališt školad oli lidnas, niiden kesken 28 školad (33,7 %) vedadas opendust kazahan kelel, 38 školad (45,7 %) kazahan i venän kelil, seičeme školad (8,4 %) kazahan, uzbekan i venän kelil, ühesa školad (10,8 %) kazahan i uzbekan kelil, üks'jäine škol (1,2 %) om venäkel'ne täuzin.

Professionaližen üläopendusen aluzkund om valdkundaline Suvikazahstanan universitet M.O. Auezovan nimed[1] (17,3 tuh. üläopenikoid, kaz.: М.О. Әуезов атындағы Оңтүстік Қазақстан университеті (ОҚМУ)). Se om sätud lidnan kaikenvuiččiden üläopendusen aluzkundoiden ühtištusel vl 1998, niišpäi kaikiš vanhemb oli alusenpandud vl 1943 kuti Sauvondmaterialiden tehnologine institut.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad i mikroavtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas (81 maršrut vl 2011). Edel 2000-nzihe vozihesai trolleibusoiden likund oli mugažo. Kaik om viž päraudtestancijad: Šimkent, Mankent, Aris' 1, Aris' 2, Parkovii.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Šimkent-lendimport[2] (kaz.: Халықаралық Шымкент Әуежайы / Halyqaralyq Shymkent Áýejaıy, CIT / UAII, 2,1 mln passažiroid vl 2021) sijadase 12 km lodeheze Šimkent-päraudtestancijaspäi. Tehtas reisid Dubaihe, Moskvha, Novosibirskha, Stambulha, Kazahstanan äjihe lidnoihe, sezonižid čarterreisid Antaljaha, Phuketha, Šarm-eš-Šeihaze.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Suvikazahstanan universitetan Muhtar Auezovan nimed sait (auezov.edu.kz). (kazah.) (ven.) (angl.)
  2. Rahvahidenkeskeižen Šimkent-lendimportan sait (airserver.kz). (kazah.) (ven.) (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]