Brunei

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Brunein Darussalaman Valdkund
Negara Brunei Darussalam
 Flag
Flag of Brunei.svg
 Valdkundznam
Emblem of Brunei.svg
Pälidn Bandar Seri Begavan
Eläjiden lugu (2013) 415,717[1] ristitud
Pind 5,765[2] km²
Brunein Darussalaman ValdkundNegara Brunei Darussalam
Kel' malain
Valdkundan pämez' Hassanal Bolkiah
Päministr hän-žo
Religii islam
Valüt brunein dollar (BND)
Internet-domen .bn
Telefonkod +673
Aigvö UTC+8

Brunei, täuz' oficialine form — Brunein Darussalaman Valdkund (malain Negara Brunei Darussalam), om valdkund (sultankund), kudamb om olnu 16. voz'sadalpäi Suvipäivlaskmpol'žes Azijas. Sen pälidn da kaikiš järedamb lidn om Bandar Seri Begavan. Vn. 1984 vilukun 1. päivän Brunei sai ripmatomut Sures Britanijaspäi.

Etimologii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

14. voz'sadaspäi valdkund nimitadas Barunai:kš. Nece sana om sündnu sanskritan «varuṇ» (वरुण)-sanaspäi. Sil oma kaks' znamoičendad: valdmeri vai mifilogine valdmeren rahkoi. «Borneo»-saren nimitusen sündund om mugoi-žo.

Valdkundan nimen täuz' oficialine form, Negara Brunei Darussalam malaikš, «Brunei om kožundan olendsija» znamoičeb.

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Brunei sijadase Borneo-saren lodehes. Se om röunoiš Malaizijanke (röunan piduz — 481 km), Malaizijan Saravak-štatan 30-kilometrine taho jagab valdkundan territorijad kahthe polehe. Brunein lodehližed randad lainištab Kitain Suvimeri. Merirandan piduz om 161 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Bakit Pagon-mägi, 1850 m mail'man meren pindan päl. Pened joged langetas Kitain Suvimerhe.

Klimat om neps ekvatorialine.

Londuseližed päresursad — kivivoi da londuseline gaz Kitain Suvimeren šel'fas; erased toižed resursad: tropižed mecad (kattas man 75% territorijad), londuseline kaučuk.

Tobmuz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Brunei om unitarine islamine absolütine monarhii. Valdkundan pämez' om sultan. Hän paneb viden nevondkundan ühtnijoid radsijaha: Peitnevondkund, Valdištmen Jäl'gusen Nevondkund, Religiinevondkund, Ministrišt da Käskusenandai Nevondkund. Sultan om päministr, kaičendministr da rahaazjišton ministr. Ohjastuz kogoneb sultanan läheližiš heimolaižišpäi päpaloin, ministrid om 8 ristitud sultanan ližaks.

Parlament, Käskusenandai Nevondkund (mal. مجليس مشوارت نڬارا بروني Majlis Mesyuarat Negara Brunei) om üks'kodine. Se mülüb 29 deputatad (sultan paneb heid radsijaha, heiden lugu rippub sultanaspäi).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Brunein ümbrikoiden kart.

Administrativiž-territorialižikš Brunei alajagase 4 ümbrikho (mal. daera), a ned — 38 rajonha (mal. mukim).

Brunein ümbrikod
# Ümbrik Administrativine keskuz Pind,
km²[2]
Ristitišt,
rist. (2011)[2]
Rahvahantiheduz,
rist./km²
1 Belait Kuala Belait 2725 60 744 22,29
2 Brunei da Muar Bandar Seri Begavan 570 279 924 491,09
3 Temburong Bangar 1166 8 852 7,59
4 Tutong Pekan Tutong 1303 43 852 33,65
Kaik 5765 393 372 68,23

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Brunejas eile lidnoid oficialižikš. Brunein järedad eländpunktad (2011[3], surembaspäi penembha): Bandar Seri Begavan, Kuala Belait, Seria, Džerudong.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Brunei. — Mail'man faktoiden kirj (2013-12-30) (Cia.gov). (angl.)
  2. 2,0 2,1 2,2 Brunein ümbrikod rahvahanlugemižiden aigan (2011). (angl.)
  3. Preliminary Report on Population and Housing Census 2011. — Department of Economic Planning and Development (depd.gov.bn), Prime Minister's Office. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Iordanii | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Suvikorei | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Okeanijas mugažo.