Brunei

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Brunein Darussalaman Valdkund
Negara Brunei Darussalam
 Flag
Flag of Brunei.svg
 Valdkundznam
Emblem of Brunei.svg
Pälidn Bandar Seri Begavan
Eläjiden lugu (2014) 422,675[1] ristitud
Pind 5,765[2] km²
Brunein Darussalaman ValdkundNegara Brunei Darussalam
Kel' malain
Valdkundan pämez' Hassanal Bolkiah
Päministr hän-žo
Religii islam, buddizm, hristanuskond
Valüt brunein dollar (BND)
Internet-domen .bn
Telefonkod +673
Aigvö UTC+8

Brunei, täuz' oficialine form — Brunein Darussalaman Valdkund (malain Negara Brunei Darussalam), om valdkund (sultankund), kudamb om olnu 16. voz'sadalpäi Suvipäivlaskmpol'žes Azijas. Sen pälidn da kaikiš järedamb lidn om Bandar Seri Begavan.

Etimologii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

14. voz'sadaspäi valdkund nimitadas Barunai:kš. Nece sana om sündnu sanskritan «varuṇ» (वरुण)-sanaspäi. Sil oma kaks' znamoičendad: valdmeri vai mifilogine valdmeren rahkoi. «Borneo»-saren nimitusen sündund om mugoi-žo.

Valdkundan nimen täuz' oficialine form, Negara Brunei Darussalam malaikš, «Brunei om kožundan olendsija» znamoičeb.

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 1984 vilukun 1. päiväl Brunei sai ripmatomut Sures Britanijaspäi. Sil-žo päiväl valdkundan Konstitucii tuli väghe[3].

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Brunein reljefan kart.

Brunei sijadase Borneo-saren lodehes. Se om röunoiš Malaizijanke (röunan piduz — 481 km), Malaizijan Saravak-štatan 30-kilometrine taho jagab valdkundan territorijad kahthe polehe. Brunein lodehližed randad lainištab Kitain Suvimeri. Valdmeren randan piduz om 161 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Bakit Pagon-mägi, 1850 m mail'man meren pindan päl. Pened joged langetas Kitain Suvimerhe.

Klimat om ekvatorialine neps.

Londuseližed pävarad — kivivoi da londuseline gaz Kitain Suvimeren šel'fas; erased toižed resursad: tropižed mecad (kattas man 75% territorijad), londuseline kaučuk.

Tobmuz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Brunein parlamentan pert' Bandar Seri Begavanas.

Brunei om unitarine islamine absolütine monarhii. Valdkundan pämez' om sultan. Hän paneb viden nevondkundan ühtnijoid radsijha: Peitnevondkund, Valdištmen Jäl'gusen Nevondkund, Religiinevondkund, Ministrišt da Käskusenandai Nevondkund. Sultan om päministr, kaičendministr da rahaazjišton ministr. Ohjastuz kogoneb sultanan läheližiš heimolaižišpäi päpaloin, ministrid om 8 ristitud sultanan ližaks.

Parlament, Käskusenandai Nevondkund (mal. مجليس مشوارت نڬارا بروني Majlis Mesyuarat Negara Brunei) om üks'kodine. Se mülüb 29 deputatad (sultan paneb heid radsijha, heiden lugu rippub sultanaspäi).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Brunein administrativiž-territorialine jagand.

Brunein ümbrikoiden kart.

Administrativiž-territorialižikš Brunei alajagase 4 ümbrikho (mal. daera), a ned — 38 rajonha (mal. mukim).

Brunein ümbrikod
# Ümbrik Administrativine keskuz Pind,
km²[2]
Ristitišt,
rist. (2011)[2]
Rahvahantiheduz,
rist./km²
1 Belait Kuala Belait 2725 60 744 22,29
2 Tutong Pekan Tutong 1303 43 852 33,65
3 Brunei da Muar Bandar Seri Begavan 570 279 924 491,09
4 Temburong Bangar 1166 8 852 7,59
Kaik 5765 393 372 68,23

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Bruneiš elädas brunejalaižed (malajalaižed — 66%).

Bruneiš eile lidnoid oficialižikš. Brunein järedad eländpunktad (vl 2011[4], surembaspäi penembha): Bandar Seri Begavan, Kuala Belait, Seria, Džerudong.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 2009 Brunein päeksport oli nozoltadud londuseline gaz (53%), kivivoi (44%); toine eksport — sobad.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Brunein ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. 2,0 2,1 2,2 Brunein ümbrikod rahvahanlugemižiden aigan (2011). — Statoids.com. (angl.)
  3. Brunein Konstitucii (1984). — Constituteproject.org. (angl.)
  4. Preliminary Report on Population and Housing Census 2011. — Department of Economic Planning and Development (depd.gov.bn), Prime Minister's Office. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Iordanii | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo.