Korejan Tazovaldkund

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Korejan Tazovaldkund
대한민국, 大韓民國
 Flag
Flag of South Korea.svg
 Valdkundznam
Emblem of South Korea.svg
Pälidn Seul
Eläjiden lugu (2013) 48 955 203[1] ristitud
Pind 99,392 km²
Korejan Tazovaldkund대한민국, 大韓民國
Kel' korejan
Valdkundan pämez' Pak Kin He
Päministr Čon Hon Von
Religii hristanuskond, ateizm, buddizm
Valüt suvikorejan von
Internet-domen .kr, .한국
Telefonkod +82
Aigvö UTC+9

Korejan Tazovaldkund (kor.: 대한민국, 大韓民國 (Tehan Minguk), angl.: Pepublic of Korea) om valdkund Päivnouzmazijas. Se sijadase Korejan pol'saren suves. Pälidn om Seul. Toine valdkundan nimi om Suvikorei, sidä kävutadas erižtel da levedašti.

Suvikorejal om meriröunid Japonijanke da Kitainke, a mugažo om demilitarizuidud zon 4 kilometrad levette da 241 km pitte Pohjoižkorejanke (saudud vl. 1960-70). Suvikorei lugeb Pohjoižkorejad «antivaldkundaližeks organizacijaks». Järedad lidnad: Seul, Pusan, Inčhon, Tegu, Kvandžu, Tedžon, Ul'san.

Tobmuden organad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Päpertid Čhonvades (Suvikorejan prezidentan oficialine rezidencii), Seul

Suvikorei om konstitucine demokratii Kudenden Tazovaldkundan olendan aigalpäi.

Korejan Tazovaldkundan pämez' om prezident. Nügüd'läine prezident, Pak Kin He, om ezmäine naine neciš radsijas. Händast valitihe vl. 2012, hän ezitab Senuri-partijan.

Suvikorejan parlament om Nacionaline assamblei (1 palat, 299 ristitud). 243 deputatad valitadas üks'mandatižiš ümbrikoiš, 56 —partijoiden nimikirjutesiden mödhe. Bar'jer päzutamha parlamentha om 5 procentad, deputatoiden valdatusiden strok — nell' vot.

Geografii da klimat[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Korejan Tazovaldkund otab Korejan pol'saren suvipol't, sen pol'saren ühthine piduz om läz 1100 km. Ümbärdajad mered: Pakuine meri — päivlaskmas, Japonine meri — päivnouzmas, Päivnouzmaižen Kitain meri da sen Korejan sal'm oma suves. Randan piduz om 2413 km.

Landšaft om mägihine tobjimalaz. Tazangištod otaba 30 % man territorijad.

Läz merirandištod om 3 tuhad sared. Ned sared oma pened, sariden tobmad — rahvahatomad. Kaikiš järedamb om Čedžudo-sar'.

Klimat om mussonine. Kezal om räk da luja nepsuz, a tal'v om viluhk (lumenke) da kuiv. Vodenkeskeine sadegiden norm om läz 1400 mm.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Suvikorejas om 9 provincijad, 6 lidnad provincijan oiktusidenke da 1 lidn eriližen statusanke.

Pälidnad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Lidn Pind, km² Ristitišt, mest (2010)
Lidn eriližen statusanke
1 Seul 606 9 794 304
Metropolii-lidn
2 Pusan 760 3 414 950
3 Tegu 886 2 446 418
4 Inčhon 965 2 662 509
5 Kvandžu 501 1 475 745
6 Tedžon 540 1 501 859
7 Ul'san 1 056 1 082 567
Specialine avtonomine lidn
8 Sedžon 465 110 377

Provincijad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Provincii Administrativine keskuz Pind,
km²
Ristitišt,
mest (2010)
Provincii
1 Čhunčhon Pukto Čhondžu 7 432 1 512 157
2 Čhunčhon Namdo Honson 8 586 2 028 002
3 Kanvondo Čhunčhon 16 502 1 471 513
4 Köngido Suvon 10 135 11 379 459
5 Könsan Pukto Tegu 19 024 2 600 032
6 Könsan Namdo Čhanvon 10 516 3 160 154
7 Čolla Pukto Čondžu 8 050 1 777 220
8 Čolla Namdo Muan 11 987 1 741 499
Eriline avtonomine provincii
9 Čedžudo Čedžu 1 846 531 905

Ekonomik[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Korejan Tazovaldkund om šingotadud valdkund ekonomižešti. Nece om kaikiš järedamb laividen sauvoi mail'mas. Holitesen sfer otab 2/3 ekonomikad. Sen šingotadud avto- da elektrotehnine tegimišt om tetab kaikes mail'mas (äiprofiližed «Hyundai»- da «Samsung»-holdingad). Sil-žo aigal om-ki problemoid: mankaivatusid om vähä, arvoimižed otamha velgha oma ahthad, sikš miše ekonomikan kazvand kändase stagnacijaks paksus.

Vs. 2014 vilukun 1. päiväspäi ei pida vizoid ajelemha Venäman da Suvikorejan keskes.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Iordanii | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Suvikorei | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Okeanijas mugažo.