Korejan Tazovaldkund

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Korejan Tazovaldkund
대한민국, 大韓民國
(Tehan Minguk)
 Flag
Flag of South Korea.svg
 Valdkundznam
Emblem of South Korea.svg
Pälidn Seul
Eläjiden lugu (2014) 49 039 986[1] ristitud
Pind 99,392 km²
Korejan Tazovaldkund대한민국, 大韓民國(Tehan Minguk)
Kel' korejan
Valdkundan pämez' Pak Kin He
Päministr Čon Hon Von
Religii hristanuskond, ateizm, buddizm
Valüt suvikorejan von (₩) (KRW)
Internet-domen .kr, .한국
Telefonkod +82
Aigvö UTC+9

Korejan Tazovaldkund (kor.: 대한민국, 大韓民國 (Tehan Minguk), angl.: Pepublic of Korea, se om täuz' oficialine nimi) om valdkund Päivnouzmazijas. Toine valdkundan nimi om Suvikorei, sidä kävutadas erižtel da levedašti. Se sijadase Korejan pol'saren suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Seul.

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 1945 elokun 15. päivän Korejan territorii oli päzutadud Japonijan sodavägišpäi.

Vl 1948 elokun 15. päivän Korejan Tazovaldkundan aluz oli pandud.

Vl 1948 heinkun 17. päivän Konstitucijan ezmäine versii oli vahvištadud (nügüd' Konstitucijan päiv). Sen jäl'ghe toihe vajehtusid Konstitucijha vozil 1952, 1954, 1960, 1962, 1972, 1980. Vs 1988 uhokun 25. päiväspäi nügüdläine Konstitucijan versii om väges, se oli hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vl 1987 redukun 28. päivän (93% oli «za»).

Suvikorei lugeb Pohjoižkorejad «valdkundanvastaižeks organizacijaks».

Geografii da klimat[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Korejan Tazovaldkundan topografine kart.

Korejan Tazovaldkund otab Korejan pol'saren suvipol't, sen pol'saren ühthine piduz om läz 1100 km.

Suvikorejal om meriröunoid Japonijanke da Kitainke, a mugažo om demilitarizuidud zon 4 kilometrad levette da 241 km pitte Pohjoižkorejanke (saudud vl 1960-70).

Ümbärdajad mered: Pakuine meri — päivlaskmas, Japonine meri — päivnouzmas, Päivnouzmaižen Kitain meri da sen Korejan sal'm oma suves. Randanpiduz om 2413 km.

Landšaft om mägihine tobjimalaz. Tazangištod ottas 30 % man territorijad.

Läz merirandištod om 3 tuhad sart. Ned sared oma pened, sariden tobmad — rahvahatomad. Kaikiš järedamb om Čedžudo-sar'.

Klimat om mussonine. Kezal om räk da luja nepsuz, a tal'v om viluhk (lumenke) da kuiv. Vodenkeskeine sadegiden norm om läz 1400 mm.

Tobmuden organad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Päpertid Čhonvades (Suvikorejan prezidentan oficialine rezidencii), Seul

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke.

Suvikorei om konstitucine demokratii Kudenden Tazovaldkundan olendan aigalpäi.

Korejan Tazovaldkundan pämez' om prezident. Nügüdläine prezident, Pak Kin He, om ezmäine naine neciš radsijas. Händast valitihe vl 2012, hän ezitab Senuri-partijan.

Suvikorejan parlament om Nacionaline Suim (üks'kodine, 299 ristitud). 243 deputatad valitadas üks'mandatižiš ümbrikoiš, 56 —partijoiden nimikirjutesiden mödhe. Bar'jer päzutamha parlamentha om 5 procentad, deputatoiden valdatusiden strok — nell' vot.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Korejan Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand.

Suvikorejas om 9 provincijad, 6 lidnad provincijan oiktusidenke da 1 lidn eriližen statusanke.

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Korejan Tazovaldkundas elädas korejalaižed.

Lidnad-millionerad: Seul, Pusan, Inčhon, Tegu, Kvandžu, Tedžon, Ul'san.

Ekonomik[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Korejan Tazovaldkund om šingotadud valdkund ekonomižešti. Nece om kaikiš järedamb laividen sauvoi mail'mas. Holitesen sfer otab 2/3 ekonomikad. Sen šingotadud avto- da elektrotehnine tegimišt om tetab kaikes mail'mas (äiprofiližed «Hyundai»- da «Samsung»-holdingad). Sil-žo aigal om-ki problemoid: mankaivatusid om vähä, arvoimižed otamha velgha oma ahthad, sikš miše ekonomikan kazvand kändase stagnacijaks paksus.

Vs 2014 vilukun 1. päiväspäi ei pida vizoid ajelemha Venäman da Suvikorejan keskes.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Korejan Tazovaldkundan ristitišt. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Iordanii | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Suvikorei | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Okeanijas mugažo.