Iran

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Iranan Islamine Tazovaldkund
جمهوری اسلامی ایران‎
(Džomhurijo Eslamijo Iran)
 Flag
Flag of Iran.svg
 Valdkundznam
Emblem of Iran.svg
Pälidn Tehran
Eläjiden lugu (2014) 80,840,713[1] ristitud
Pind 1,648,195 km²
Iranan Islamine Tazovaldkundجمهوری اسلامی ایران‎(Džomhurijo Eslamijo Iran)
Kel' farsi (persijan)
Valdkundan pämez' Ali Hamenei
Päministr eile olmas
Religii islam
Valüt iranan rial (IRR)
Internet-domen .ir, ایران.
Telefonkod +98
Aigvö tal'vel UTC+3:30,
kezal UTC+4:30

Iran (farsi: ایران Iran), täuz' oficialine nimituz — Iranan Islamine Tazovaldkund (farsi: جمهوری اسلامی ایران‎ Džomhurijo Eslamijo Iran), om valdkund Päivlaskmaižes Azijas. Edel 1935 vot sen toine nimituz oli Persii mugažo. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tehran.

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vs 1979 sulakun 1. päiväspäi Iran om tazovaldkundaks.

Vl 1979 redukun 24. päivän nügüdläine Konstitucii tuli väghe (om olmas vn 1989 vajehtusidenke).

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Iranan topografine kart.

Iran om mavaldkundröunoiš Afganistananke (röunan piduz om 921 km) da Pakistananke (959 km) päivnouzmas, Irakanke päivlaskmas (1599 km), Turkanmanke (534 km) da Armenijanke (44 km) dai Azerbaidžananke (689 km) lodehes, Turkmenistananke pohjoižes (1148 km). Ühthine röunoiden piduz — 5894 km. Iranan pohjoižed randad lainištab Kaspijan meri (randanpird om 740 km), suvižed randad — Indižen valdmeren Arabijan meren Persijan da Omanan lahted (1700 km). Ühthine randanpird om 2440 km.

Iran om mägikaz ma. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om sambnuden Demavend (Damavand)-vulkananpä (5604 m). Kaikiš madalamb om Kaspijan meren pind — -28 metrad (valdmeren pindan alemba).

Londuseližed pävarad — kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, hahktin, hrom, cink, marganc), rik.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Ohjandusen form om unitarine teokratine (islamine) prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om Ülembaine ohjandai (Ali Hamenei).

Prezident om kahtendel sijal valdkundas. Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks. Kümne varaprezidentad da 21 ministrad oma hänele abuhu.

Parlament om üks'kodine Islamine Konsul'tativine Suim (farsi: مجلس شورای اسلام Medžlis-e šura-je islami). Kaik rahvaz valičeb sen 290 ühtnijoid nelläks vodeks.

Nügüdläine prezident om Hasan Ruhani.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Iranan administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund alajagase 31 agjaha (ostān:ha, farsi: استان). Vl 2012 agjad alajagase 402 ümbrikho (farsi: شهرستان šahrestān), a ned — 999 rajonha (farsi: بخش bahš). Edemba, rajonad alajagase municipalitetoihe: 1167 lindankundha (farsi: شهر šahr) da 2512 küläkundha (farsi: دهستان dehestān).

Iranan agjad ühtenzoittas vidhe statistižhe regionha.

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Iranas elädas iranalaižed.

Toižed seičeme lidnad-millionerad (vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Mešhed, Keredž, Isfahan, Tebriz, Širaz, Ahvaz, Kum.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 2010 Iranan päeksport oli kivivoi (82%); toine eksport — himižed substancijad (3%), londuseline gaz (2%), polietilen (2%), pähkmed (1%), raudkivend, vas'k, kuld, kourad.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Iranan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Iordanii | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Suvikorei | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Okeanijas mugažo.