Turkanma

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Turkanman (Turcijan) Tazovaldkund
Türkiye Cumhuriyeti
 Flag
Flag of Turkey.svg
 Valdkundznam
Türkiye arması.svg
Pälidn Ankar
Eläjiden lugu (2013) 76,667,864[1] ristitud
Pind 783,562[2] km²
Turkanman (Turcijan) TazovaldkundTürkiye Cumhuriyeti
Kel' turkan
Valdkundan pämez' Abdulla Gül'
Päministr Redžep Tajip Erdogan
Religii islam
Valüt turkanman lir (TRY)
Internet-domen .tr
Telefonkod +90
Aigvö tal'vel UTC+2
kezal UTC+3

Turkanma (vai Turcii) (turkan kelel: Türkiye), täuz' oficialine form — Turkanman (Turcijan) Tazovaldkund (turk. Türkiye Cumhuriyeti), om valdkund Azijan suvipäivlaskmas, paloin Evropan suvipäivnouzmas (20% eläjid da 3% territorijad). Pälidn om Ankar, kaikiš suremb lidn — Stambul.

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund.

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Turkanma om maröunoiš Grekanman da Bolgarijanke päivlaskmas, Gruzijan, Armenijan, Azerbaidžanan da Irananke päivnouzmas, Irakan da Sirijanke suves. Valdkundan pohjoižed randad lainištab Must meri, suvižed randad — Keskmeri, päivlaskmaižed randad — Egeine meri da Mramormeri.

Turkanma otab Anatolijan pol'sart da paloin Armeništ mägištod.

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Turkanman 6 lidnad-millionerad (2012[3], surembaspäi penembha): Stambul, Ankar, Izmir, Burs, Adan, Gaziantep.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Adrese Dayalı Nüfus Kayıt Sistemi Sonuçları, 2013. — Türkiye İstatistik Kurumu (tuik.gov.tr).
  2. Turkanma. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  3. Turkanma: järedad lidnad vl. 1990, 2000, 2007, 2012. — World-gazetteer.com.

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]



Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monak | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.


Azijan valdkundad
Azijan valdkundad
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Iordanii | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Suvikorei | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam

1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Okeanijas mugažo.

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.