Albanii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Albanijan Tazovaldkund
Republika e Shqipërisë
 Flag
Flag of Albania.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Albania.svg
Pälidn Tiran-lidn
Eläjiden lugu (2014) 3,020,209[1] ristitud
Pind 28 748 km²
Albanijan TazovaldkundRepublika e Shqipërisë
Kel' albanijan
Valdkundan pämez' Bujar Nišani
Päministr Edi Rama
Religii islam, hristanuskond
Valüt albanijan lek (ALL)
Internet-domen .al
Telefonkod +355
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Albanii, täuz' oficialine nimi — Albanijan Tazovaldkund (albanijan kelel: Republika e Shqipërisë), om valdkund Suvievropas, Adriatižen da Ionižen meriden randpolil. Vspäi 2009 om PAKO:n ühtnijaks. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Tiran.

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 1912 kül'mkun 28. päivän Albanii tedoti ičeze ripmatomudes Osmanan imperijaspäi.

Vozil 1944-1992 valdkundan nimi oli Albanijan Rahvahaline Socialistine Tazovaldkund.

Vl 1998 tal'vkun 28. päiväl jäl'gmäine konstitucii oli vahvištadud parlamental sen-žo voden redukun 21. päivän kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe da tuli väghe[2].

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Albanijan topografine kart.

Albanii oma mavaldkundröunoiš Mustmäginke lodehes (röunan piduz — 186 km), Serbijanke pohjoižpäivnouzmas (112 km sen Kosovonke[3]), Makedonijanke päivnouzmas (181 km) da Grekanmanke suvipäivnouzmas (212 km). Ühthine röunoiden piduz — 691 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištadas Adriatine da Ionine mered. Randanpird om 362 km. Valdkundan pind — 28 748 km².

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Korab-mägi, 2764 m valdmeren pindan päl.

Klimat om Keskmeren randpolel, kontinentaline man päivnouzmpolel.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, boksitad, hrom, nikel'), gidroenergii; toižed varad — mec, sol, mahuz.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Albanijan parlamentan pertin ocsein Tiran-lidnas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident. Parlamentan ühtnijad valitas händast videks vodeks. Parlament paneb radsijha mugažo kaikid ministrid.

Parlament om üks'kodine Rahvahaline Suim (alb.: Kuvendi) 140 ühtnijanke. Kaik rahvaz änestab sen kandidatoid nelläks vodeks.

Vl 2013 kezakun 23. päivän järgvaličendad parlamentha oliba. Vl 2012 kezakun 11. päivän parlamentan ühtnijad valičihe nügüdläšt prezidentad (Bujar Nišani).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Albanijan administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund alajagase 12 agjaha (üks'lugu kark, alb.: qark). Agjad alajagase 36 ümbrikho (üks'lugu ret, alb.: rreth), ned — 373 municipalitetha.

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Albanijas elädas albanijalaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. rist. vl 2011, surembaspäi penembha): Durres, El'basan, Vlör, Škoder. Vl 2011 kaik oli 72 municipalitetad lidnan statusanke, 29 lidnad enamba mi 10 tuh. eläjidenke.

Vl 2011 eläjiden lugu oli 2.831.741 ristitud.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 2012 Albanijan päeksport oli erazvuiččed sobad da kengäd (läz 30%), kivivoi (12%), raudkivend da raudühthesuladused (7%), hromkivend (6%), elektruz (6%); toine eksport — cement (2%), vas'k, kuld, kala.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Albanijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Albanijan Konstitucii (1998) venäkelel (concourt.am) da anglijan kelel (Vikipurtked).
  3. Albanii tundišti Kosovon ripmatomut.

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.