Italii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Italijan Tazovaldkund
Repubblica Italiana
 Flag
Flag of Italy.svg
 Valdkundznam
Emblem of Italy.svg
Pälidn Rim
Eläjiden lugu (2014) 61,680,122[1] ristitud
Pind 309,547 km²
Italijan TazovaldkundRepubblica Italiana
Kel' italijan
Valdkundan pämez' Serdžo Mattarella
Päministr Matteo Renci
Religii hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .it[3]
Telefonkod +39
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Italii (italijan kelel: Italia), täuz' oficialine nimi — Italijan Tazovaldkund (ital.: Repubblica Italiana), om valdkund Suvievropas, Adriatižen, Tirrenižen, Ionižen meriden da Keskmeren randal. Vspäi 1949 PAKO:n ühtnii (üks' alusenpanijoišpäi), vspäi 1958 :n ühtnii (mugažo üks' alusenpanijoišpäi). Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Rim.

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Italijan topografine kart.

Italii otab Apenniniden pol'sar', Balkaniden pol'sar' (pen't palad), Padanan tazangišt, Al'piden suvipautked, Sicilii- da Sardinii-sared, severz' penid sarid. Pind penita sarita — 301 230 km².

Italii oma mavaldkundröunoiš Francijanke lodehes (röunan piduz — 476 km), Šveicarijanke (698 km) da Avstrijanke (404 km) pohjoižes, Slovenijanke pohjoižpäivnouzmas (218 km), südäiröunad San Marinonke (37 km) da Vatikananke (3 km). Ühthine röunoiden piduz — 1836 km. Randanpird (saridenke) om 7600 km.

Italii om mägekaz ma ičeze enambištos. Sen kaikiš korktemb čokkoim sijadase röunal Francijanke — Monblan-mägi, 4808 metrad meren pindan päl. Apenniniden pol'saren kaikiš korktemb čokkoim om Korno Grande-mägi, 2914 m. Kaikiš pidemban Po-jogen piduz om 682 km. Kaikiš järedamb järv om Gard-järv.

Klimat om Keskmeren subtropine. Al'pad ei pästkoi pohjoižtulleid Italijaha, sida meren valatoituz lujeneb.

Londuseližed päresursad oma londuseline gaz, kivihil', bitum, boksitad, marganc, kaliisol.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Italijan parlamentan Alakodin Montečitorio-pert'kulu Rimas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund.

Valdkundan pämez' om prezident. Parlamentan Kodiden ühthižen ištundan aigan valitas prezidentad 7 vodeks. Erindprezident tegese Senatan ühtnijaks ičeze elon hätkte.

Rahvaz valičeb kaks'kodišt parlamentad 5 vodeks. Sen üläkodi om Senat (315 ühtnijad), alakodi — Deputatoiden Kodi (630 ristitud).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Italijan administrativiž-territorialine jagand.

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Italijas elädas italijalaižed.

Italijan toižed lidnad-millionerad: Milan, Neapol', Turin.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 2012 Italijan päeksport oli mehanine mašiništ (läz 25%) (sidä kesken varapalad, koditehnik), sobad (10%), avtod (7%); toine eksport — zelläd, furnitur, tomatpast, vin.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Italijan ristitišt. — Mail'man faktoiden kirj (cia.gov). (angl.)
  2. Edel 1999 vot — italijan lir. Kampion d'Italijas oficialine valüt om šveicarijan frank, no sigä-ki torguindan aigan ottas evrod.
  3. Mugažo .eu kuti :n ühtnii.

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.