Portugalii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Portugalijan Tazovaldkund
República Portuguesa (port.)
República Pertuesa (mirand.)
 Flag
Flag of Portugal.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Portugal.svg
Pälidn Lissabon
Eläjiden lugu (2013) 10,799,270[1] ristitud
Pind 92,090[2] km²
Portugalijan TazovaldkundRepública Portuguesa (port.)República Pertuesa (mirand.)
Kel' portugalijan, mirandan
Valdkundan pämez' Anibal Kavaku Silva
Päministr Pedru Pasuš Koelju
Religii hristanuskond
Valüt evro (EUR  €)[3]
Internet-domen .pt[4]
Telefonkod +351
Aigvö tal'vel UTC,
kezal UTC+1

Portugalii (port. Portugal, mirand. Pertual), oficialižikš Portugalijan Tazovaldkund (port. República Portuguesa, mirand. República Pertuesa), — om kaikiš päivlaskmaižemb Evropan valdkund. Se sijadase Pirenejan pol'saren suvipäivlaskmpoles, Atlantižen valdmeren randal. :n ühtnii. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Lissabon.

Etimologii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Valdkundan nimi saudud Portu-lidnan nimespäi (latin. Portus Cale).

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Portugalii om mavaldkundröunoiš Ispanijanke (1214 km) pohjoižes da päivnouzmas. Sen päivlaskmaižed da suvižed randad lainištab Atlantine valdmeri (randpirdan piduz om 1793 km). Sen ližaks atlantižed Azorižed da Madeir-sared oma Portugalijan ohjandusen al.

Portugalijan enamban palan territorijal reljef om murdma da mägekaz. Kaikiš korktemb čokkoim — Eštrel-mägi, 1993 metrad meren pindan päl. Valdkundas om kaks' znamasišt joged Ispanijas niškoil. Ned oma Doru-jogi (isp. Duero) da Težu-jogi (isp. Taho).

Klimat om Keskmeren subtropine. Vilukun kesklämuz om +5...+10°C, heinkun +20...+27°C. Mägil sadab äjan, 1000-2500 mm vodes, a mererandaližil tazangištoil vaiše 400-800 mm.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Ohjandusen form om parlamentine tazovaldkund.

Valdkundan pämez' om prezident, kudambad rahvaz valičeb 5 vodeks.

Kaik rahvaz valitab üks'kodišt parlamentad (port. Assembleia da República, 230 deputatad) 4 vodeks partijoiden nimikirjutesiden mödhe.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Portugalijan administrativiž-territorialine jagand.

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Portugalijas elädas portugalijalaižed.

Portugalijan järedad lidnad oma Lissabon da Portu. Valdkundan 43% eläjid keskendase niiš da niiden ezilidnoiš[5].

Kaikuččen voden läz 20-50 tuh. ristitud lähttas elämhä toižihe maihe.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Country Rank. Countries and Areas Ranked by Population: 2013. — U.S. Department of Commerce. — Census.gov.
  2. Portugalijan pind. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  3. Edel 2002 vot — portugalijan eskudo.
  4. Mugažo .eu kuti :n ühtnii.
  5. Fernando Nunes da Silva (2005), Alta Velocidade em Portugal, Desenvolvimento Regional, CENSUR, IST. — Moptc.pt.

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.