Šoutjärv'

Vikipedii-späi
Šoutjärv' / Šoutarv'
Шёлтозеро (ven.)
Šoutjärvi (karj.)
Soutjärvi (suom.)
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2013) 857 ristitud
Šoutjärv' / Šoutarv' Шёлтозеро (ven.) Šoutjärvi (karj.) Soutjärvi (suom.)
Telefonkod +7−8142−53
Avtokod 10
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Šoutjärv', Šoutarv' (venän kelel: Шёлтозеро / Шолтозеро, karjalan kelel: Šoutjärvi, suomen kelel: Soutjärvi) om vepsän žilo (ven. село) Karjalan Tazovaldkundan Änižröunan (Änižrandan) rajonas. Oli rajonankeskuseks (Šoutjärven rajon; Vepsän rahvahaline volost'). Nügüd' se om Šoutjärven vepsän küläkundan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Šoutjärv' mainitase ezmäižen kerdan vl 1543. Nimituz libub eziauguižen Kodijärven nimespäi, kuspäi Šoutjärv'-jogi lähteb.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Žilo sijadase Änižen suvipäivlaskmaižen randal, Šoutjärv'- (Šoutozerk-) i Sarbaht-jogiden lanktendan sijas järvhe. Šoutjärv'-žilon agjad: Alažagd', Kukeinposad, Petreinmättaz, Hamamättaz, Minamättaz, Markumättaz, Üläžagd', Papinposad, Mel'kamättaz, i Jeremišt (Jeremejanposad) om keskuses.[1]

Avtomatk Šoutjärven da Petroskoin keskes om 83 kilometrad, regionaline R19-te (PetroskoiŠušt) mäneb siriči Šoutjärves.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

2002. voden Venäman rahvahanlugemižen andmusiden mödhe Šoutjärven eläjiden lugu om 1039 ristitud, enamba 30% eläjid — vepsläižed.

Šoutjärves oma Šoutjärven vepsläine etnografine muzei (Mel'kinan-torgovanan pertiš), sur' kirjišt, keskškol, lapsiden muzikškol, läžundkodi da kul'turkodi.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Anhimova Natalja. Änižröunan vepsläižed küläd tämbei i eglai // Verez tullei-al'manah. Petroskoi: «Periodika»-pästandkodi, 2018. — Lpp. 69−72. (veps.) ISBN 978-5-88170-273-1

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]