Faradei Maikl
| Faradei Maikl | |
| angl.: Michael Faraday | |
 Maikl Faradein portret (pirdi Genri Pikersgill läz 1826, gravirui Džon Kokran) | |
| radmižen toižend: | |
|---|---|
| sündundan dat: |
22. sügüz’ku 1791 |
| sündundan sijaduz: | |
| valdkund: |
|
| kolendan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
| kolendan sijaduz: |
Hampton Court Castle[d], Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d][3][4][1][2] |
| tat: | |
| mam: | |
| avtograf: |
|
 Faradei Maikl VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš  | |
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
Maikl Faradei (angl.: Michael Faraday ['fæ.rəˌdeɪ]; sünd. 22. sügüz'ku 1791, Njuington Batts-külä (nüg. Sur' London), Anglii, Sur' Britanii — kol. 25. eloku 1867, Hempton-Kort-erižpert', Anglii, Sur' Britanii) oli anglijalaine fizikantedomez'-londusentedoidai, himik da melestegii.
Tedosädamine
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Mez' sauvoi elektrolikutimen ezmäižen modelin (1821), sid'päi eciškanzihe sen modelin otandoid kävutamižhe. Avaiži elektromagnitižen indukcijan nägusen (1831), se kävutase nügüd' kaikel sijal tehmaha elektrust. Faradein toižed avaidused: joksusen ezmäine transformator, elektrojoksusen himine tegend, elektrolizan ohjandimed, magnitkendan valatoituz elektrolämoihe, diamagnetizm da paramagnetizm. Nened tärtused vasttas Faradein tedotöiš ezmäižen kerdan mail'mas: ion, katod, anod, elektrolit, dielektrik.
Faradei om opendusen elektromagnitižes kendas alusenpanii, kudambad Džeims Maksvell šingoti matematižikš. Endusti elektromagnitižid lainhid. Vajehti Njutonan «loithotegend»-tärtust fizižen kendan modelil, sädi melel ičekeskentegijoid substancijanke «vägipirdoid» avaruden rattematomas ümbrištos.
Aiglehtesiden 450 kirjutusen ližaks, Faradei pästi 5 kirjad vozil 1827−1861.
Mušt
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Oma nimitadud Faradein muštho:
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- 1 2 3 J. T-l. Faraday, Michael // Dictionary of National Biography / L. Stephen, S. Lee — London: Smith, Elder & Co., 1885. — Vol. 18. — P. 190–202.
- 1 2 MacTutor History of Mathematics archive — 1994.
- ↑ http://www.lookandlearn.com/blog/29690/faraday-the-blacksmiths-son-whose-discoveries-revolutionised-the-nineteenth-century/
- ↑ Faraday, Michael // Encyclopædia Britannica: a dictionary of arts, sciences, literature and general information / H. Chisholm — 11 — New York, Cambridge, England: University Press, 1911.
- ↑ Гершун А. Л. Фарадей, Михаил // Энциклопедический словарь — СПб.: Брокгауз — Ефрон, 1902. — Т. XXXV. — С. 299–301.
- ↑ Pas L. v. Genealogics — 2003.
 |
Faradei Maikl Vikiaitas |
 |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |