Marks Karl

Marks Karl
	Marks Karl
	saks.: Karl Marx
	; Karl Marks vl 1875
nimi sündundan jäl'ghe:	saks.: Karl Heinrich Marx
radmižen toižend:	majandusteadlane, lehtezmez', istorik, filosof, sotsioloog, revolutsionäär, runokirjutai, politikanmez', kirjutai
sündundan dat:	5. semendku 1818
sündundan sijaduz:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 194. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
valdkund:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 194. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
kolendan dat:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 194. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
kolendan sijaduz:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 194. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
tat:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 194. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
mam:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 194. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
avtograf:
	Marks Karl VikiAitas
	Om sädusid VikiPurtkiš

Karl Marks (saks.: Karl Heinrich Marx; sünd. 5. semendku 1818 Trir-lidnha, Prussii — kol. 14. keväz'ku 1883, London, Sur' Britanii) oli saksalaine filosofijan da sociologijan tedai, ekonomist, kirjutai da runokirjutai, politine lehtezmez' da kundaline šingotai. Om tetab kuti marksizman alusenpanii, sen paloin materialistižen dialektikan tedometodan sätai da ližamaksarvon teorijan tegii.

Tedotöd

Marks kirjuti 30 tedotöid filosofijas, ekonomikas i istorijas, sidä kesken kaks' znamasišt kirjad. «Kommunistižen partijan manifest» (1848) kirjuti Fridrih Engel's-sebranikanke da ühtmel'nikanke.

Kaikiš suremb monografii om «Kapital. Politižen ekonomijan kritik», se om klassine tedotö politižes ekonomijas. Kirjuti molembid kirjoid Londonas olden. Marks lopi Kapital:an 1nz' tom vl 1867, 2nz' (1885) da 3nz' (1894) tomad oma pästtud Marksan strukturamatomikš käzikirjutusikš Engel'san ümbriradmižes Marksan surman jäl'ghe, 4nz' tom (1905−1910) om sätud Marksan mustkirjutusespäi ližamaksarvon teorijoiden kritikas, Karl Kautskii-filosof pästi.

Kanz

Karl Marks eli Ženni fon Vestfalen-akanke (1814−1881) läz 40 vot. Paral sünduihe seičeme last, nell' heišpäi koliba laps'aigas. Koume tütärt eliba hätkemba i läksiba mehele: Ženni, Laura i Eleonora. Vspäi 1850 Marks kanzanke elihe Londonas, ende oli kükstud Francijaspäi, Bel'gijaspäi i Germanijaspäi kommunistižiden demonstracijoiden sädandan tagut.

Jäl'gusen tedoiduz

NSTÜ:n Marksizman-leninizman institut (1931−1991) kaiči da tedišteli Marksan jäl'gust. Sen nügüdläine jäl'ghetulii om Socialižiden komplekstedoidusiden keskuz, mülüb Venäman Tedoakademijan Sociologijan institutha vspäi 2005. Toižed Marksan tedoidusen institutad oliba Indijas (vspäi 1964) i Pol'šanmas (1974−1984).

Homaičendad

Marks Karl Vikiaitas