Marks Karl

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Marks Karl
saks.: Karl Marx
Karl Marks vl 1875
Karl Marks vl 1875
nimi sündundan jäl'ghe:

saks.: Karl Heinrich Marx

radmižen toižend:

majandusteadlane, ajakirjanik, ajaloolane, filosoof, sotsioloog, Revolutsionäär, runokirjutai, politikanmez'

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 194. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 194. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

valdkund:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 194. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 194. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 194. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

tat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 194. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

mam:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 194. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

avtograf:

Karl Marx Signature.svg

Commons-logo.svg Marks Karl VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Karl Marks (saks.: Karl Heinrich Marx; sünd. 5. semendku 1818 Trir-lidnha, Prussii — kol. 14. keväz'ku 1883, London, Sur' Britanii) oli saksalaine filosofijan da sociologijan tedai, ekonomist, kirjutai da runokirjutai, politine lehtezmez' da kundaline šingotai. Om tetab kuti marksizman alusenpanii, sen paloin materialistižen dialektikan tedometodan sätai da ližamaksarvon teorijan tegii.

Tedotöd[redaktiruida | redaktiruida purde]

Marks kirjuti 30 tedotöid filosofijas, ekonomikas i istorijas, sidä kesken kaks' znamasišt kirjad. «Kommunistižen partijan manifest» (1848) kirjuti Fridrih Engel's-sebranikanke da ühtmel'nikanke.

Kaikiš suremb monografii om «Kapital. Politižen ekonomijan kritik», se om klassine tedotö politižes ekonomijas. Kirjuti molembid kirjoid Londonas olden. Marks lopi Kapital:an 1nz' tom vl 1867, 2nz' (1885) da 3nz' (1894) tomad oma pästtud Marksan strukturamatomikš käzikirjutusikš Engel'san ümbriradmižes Marksan surman jäl'ghe, 4nz' tom (1905−1910) om sätud Marksan mustkirjutusespäi ližamaksarvon teorijoiden kritikas, Karl Kautskii-filosof pästi.

Kanz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Karl Marks eli Ženni fon Vestfalen-akanke (1814−1881) läz 40 vot. Paral sünduihe seičeme last, nell' heišpäi koliba laps'aigas. Koume tütärt eliba hätkemba i läksiba mehele: Ženni, Laura i Eleonora. Vspäi 1850 Marks kanzanke elihe Londonas, ende oli kükstud Francijaspäi, Bel'gijaspäi i Germanijaspäi kommunistižiden demonstracijoiden sädandan tagut.

Jäl'gusen tedoiduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

NSTÜ:n Marksizman-leninizman institut (1931−1991) kaiči da tedišteli Marksan jäl'gust. Sen nügüdläine jäl'ghetulii om Socialižiden komplekstedoidusiden keskuz, mülüb Venäman Tedoakademijan Sociologijan institutha vspäi 2005. Toižed Marksan tedoidusen institutad oliba Indijas (vspäi 1964) i Pol'šanmas (1974−1984).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq data platforma, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы — 2011.
  2. 2,0 2,1 2,2 Gemkow H. Carlos Marx. Biografía completa — 1975.
  3. 3,0 3,1 Encyclopædia Britannica
  4. 4,0 4,1 SNAC — 2010.
  5. 5,0 5,1 Itaú Cultural Enciclopédia Itaú CulturalSão Paulo: Itaú Cultural, 1987. — ISBN 978-85-7979-060-7
  6. 6,0 6,1 Маркс Карл // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  7. https://www.marxists.org/archive/marx/bio/marx/eng-1869.htm
  8. A. A. P. Secret Re-burial of Karl Marx In London // The Sydney Morning HeraldSydney: Fairfax Media, 1954. — Iss. 36485 (late edition). — P. 1. — ISSN 0312-6315