Marks Karl

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Marks Karl
saks.: Karl Marx
Karl Marks vl 1875
Karl Marks vl 1875
nimi sündundan jäl'ghe:

saks.: Karl Heinrich Marx

radmižen toižend:

majandusteadlane, ajakirjanik, Ajaloolane, filosoof, Sotsioloog, Revolutsionäär

sündundan dat:

5. semendku 1818(1818-05-05)[1][2]

sündundan sijaduz:

Trier[d], Preisi kuningriik[d][3][4]

valdkund:

Lua tõrge kohal mw.wikibase.entity.lua 59. real: Entity cannot be modified.

kolendan dat:

14. keväz'ku 1883(1883-03-14)[5][1][2] (64 vot)

kolendan sijaduz:

London, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d][3]

tat:

Heinrich Marx[d]

mam:

Henriette Presburg[d]

avtograf:

Karl Marx Signature.svg

Commons-logo.svg Marks Karl VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Karl Marks (saks.: Karl Heinrich Marx; sünd. 5. semendku 1818 Trir-lidnha, Prussii — kol. 14. keväz'ku 1883, London, Sur' Britanii) om saksalaine filosofijan da sociologijan tedai, ekonomist, kirjutai da runokirjutai, politine lehtezmez' da kundaline šingotai. Om tetab kuti marksizman alusenpanii, sen paloin materialistižen dialektikan tedometodan sätai da ližamaksarvon teorijan tegii.

Marks kirjuti kaks' znamasišt kirjad. «Kommunistižen partijan manifest» (1848) kirjuti Fridrih Engel's-sebranikanke da ühtmel'nikanke. Kaikiš suremb monografii om «Kapital. Politižen ekonomijan kritik», se om klassine tedotö politižes ekonomijas. Kirjuti molembid kirjoid Londonas olden. Marks lopi Kapital:an 1nz' tom vl 1867, 2nz' (1885) da 3nz' (1894) tomad oma pästtud Marksan strukturamatomad käzikirjutused Engel'san ümbriradmižes Marksan surman jäl'ghe.

Karl Marks eli Ženni fon Vestfalen-akanke (1814-1881) läz 40 vot. Paral sünduihe 7 last, nell' heišpäi koliba laps'aigas. Vspäi 1850 Marks kanzanke elihe Londonas, ende oli kükstud Francijaspäi, Bel'gijaspäi i Germanijaspäi kommunistižiden demonstracijoiden sädandan tagut.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 Немецкая национальная библиотека, Берлинская государственная библиотека, Баварская государственная библиотека и др. Record #118578537 // общий нормативный контроль — 2012—2016.
  2. 2,0 2,1 data.bnf.fr: open data platform, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq data platforma, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj — 2011.
  3. 3,0 3,1 Маркс Карл // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. гл. ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  4. http://www.dailymail.co.uk/news/article-2979178/Bright-red-statue-Karl-Marx-gifted-city-Gloucester-German-hometown-hidden-away-garden-Tory-council-don-t-want-display.html
  5. The Sydney Morning Herald Sydney: Fairfax Media, 1954. — ISSN 0312-6315


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.