Mine sisu juurde

Keins Džon Meinard

Vikipedii-späi
Keins Džon Meinard
angl.: John Maynard Keynes
Džon Meinard Keins 1920-nzil vozil
Džon Meinard Keins 1920-nzil vozil
radmižen toižend:

majandusteadlane, matematikanmez', politikanmez', filosof, professor, diplomaat, non-fiction writer, äriinimene, autor

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Kembridž, Anglii, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d][13]

valdkund:

 Sur' Britanii
 Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Firle[d], Lewes[d], East Sussex[d], Ida-Sussex[d], Sur' Britanii

tat:

John Neville Keynes[d][14][15]

mam:

Florence Ada Keynes[d][14][15]

avtograf:

 Keins Džon Meinard VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Džon Meinard Keins (angl.: John Maynard Keynes; sünd. 5. kezaku 1883, Kembridž, Anglii, Sur' Britanii — kol. 21. sulaku 1946, Tilton-usadib läz Förl-küläd, Päivnouzmaine Susseks-grafkund, Anglii, Sur' Britanii) oli britanine (anglijalaine) ekonomist, lord.

Tedomez' pani ekonomižen teorijan keinsianižuz-čuradusen alust. Hän om makroekonomik-tedon ühteks sädajišpäi. Sen ližaks, Keins om ühten naceinuden teorijoišpäi tegijan.

Biografii[vajehta | vajehtada tekst]

Kembridžan universitetan ekonomikan Džon Nevil Keins-opendai oli hänen tat. Džon Meinard openui Itonan kolledžas i Kunigazližes kolledžas (Kembridž).

Mez' zavodi kar'jerad valdkundaližel radnikoičendal, radoi Kunigazližes laudkundas Indijan rahaazjoiš da valütas vll 1906−1914, sid' britanižen rahaazjoiden ministruses (1915−1919), redaktirui «Economic Journal»-aiglehtest (vspäi 1911 surmhasai). Vodespäi 1919 Keins eli Kembridžas, no mäneti äi aigad raten Londonas i oli severziden-se rahakompanijoiden ohjanduzkundan ühtnijan, joganedal'žen «Nation»-lehtesen pidajan, konsul'tirui Suren Britanijan ohjandust, sai finansišt hüvinolendad investicijoiden panmižel.

Tedoradmine[vajehta | vajehtada tekst]

Ekonomist sai tetabut 1930-nziden voziden Suren depressijan aigan. Hänen meletused tegiba kumaidust ekonomižes tedos, vahvišti, miše ühthine küzumine märičeb ekonomišt aktivižust, i neoklassine teorii varastab tühjaks radtorgusen joudjališt reguliruindad. Keins tariči fiskaližen i rahakreditpolitikan instrumentoiden kävutandad pehmdamha krizisoiden da depressijoiden jäl'gid. Läz kaik kapitalistižed ohjastused tegeškanziba Keinsan melen mödhe jäl'geližel kahtel voz'kümnel.

Keins kirjuti läz kümned tedotöd rahaazjoiš, päine tö om «Otmižen, procentan da rahoiden ühthine teorii» (angl. The General Theory of Employment, Interest and Money, 1936).

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Deutsche Nationalbibliothek Record #118561804 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. 2,0 2,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  3. 3,0 3,1 MacTutor History of Mathematics archive — 1994.
  4. 4,0 4,1 SNAC — 2010.
  5. 5,0 5,1 Nationalencyklopedin — 1999.
  6. Find a Grave — 1996.
  7. International Music Score Library Project — 2006.
  8. 8,0 8,1 Lundy D. R. The Peerage
  9. 9,0 9,1 Brockhaus Enzyklopädie
  10. 10,0 10,1 Store norske leksikon — 1978. — ISSN 2464-1480
  11. 11,0 11,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  12. 12,0 12,1 GeneaStar
  13. 13,0 13,1 Афанасьев В. С. Кейнс Джон Мейнард // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1973. — Т. 12 : Кварнер — Конгур. — С. 18.
  14. 14,0 14,1 Oxford Dictionary of National Biography / C. MatthewOxford: OUP, 2004.
  15. 15,0 15,1 Kindred Britain
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.