Keins Džon Meinard

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Keins Džon Meinard
Keins-lord vl 1940
Keins-lord vl 1940
radmižen toižend:

majandusteadlane, matemaatik, politikanmez', filosoof, professor, diplomaat, non-fiction writer, äriinimene

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Kembridž, Anglii, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d][8]

valdkund:

Flag of the United Kingdom.svg Sur' Britanii
Flag of the United Kingdom.svg Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Firle[d], Lewes[d], East Sussex[d], Ida-Sussex[d], Anglii, Sur' Britanii

tat:

John Neville Keynes[d]

mam:

Florence Ada Keynes[d]

avtograf:

JM Keynes signature.jpg

Commons-logo.svg Keins Džon Meinard VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Džon Meinard Keins (angl.: John Maynard Keynes; sünd. 5. kezaku 1883, Kembridž, Anglii, Sur' Britanii — kol. 21. sulaku 1946, Tilton-usadib läz Förl-küläd, Päivnouzmaine Susseks-grafkund, Anglii, Sur' Britanii) oli britanine (anglijalaine) ekonomist.

Tedomez' pani ekonomižen teorijan keinsianižuz-čuradusen alust, makroekonomik-tedon üks' sädajišpäi. Sen ližaks, Keins om ühten naceinuden teorijoišpäi tegijan.

Kembridžan universitetan ekonomikan Džon Nevil Keins-opendai oli hänen tat. Džon Meinard openui Itonan kolledžas i Kunigahan kolledžas (Kembridž). Zavodi kar'jerad valdkundaližel radnikoičendal, radoi Kunigahan laudkundas Indijan rahaazjoiš da valütas vll 1906−1914, sid' britanižen rahaazjoiden ministruses (1915−1919), redaktirui «Economic Journal»-aiglehtest (vspäi 1911 surmhasai). Vodespäi 1919 Keins eli Kembridžas, no mäneti äi aigad raten Londonas i oli severziden-se rahakompanijoiden ohjanduzkundan ühtnijan, joganedal'žen «Nation»-lehtesen pidajan, konsul'tirui Suren Britanijan ohjandust, sai finansišt hüvinolendad investicijoiden panmižel.

Keins kirjuti läz kümned tedotöd rahaazjoiš, päine tö om «Otmižen, procentan da rahoiden ühthine teorii» (angl. The General Theory of Employment, Interest and Money, 1936).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #118561804 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. 2,0 2,1 BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq data platforma, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы — 2011.
  3. 3,0 3,1 MacTutor History of Mathematics archive
  4. 4,0 4,1 SNAC — 2010.
  5. 5,0 5,1 Nationalencyklopedin — 1999.
  6. Find A Grave — 1995. — ed. size: 165000000
  7. International Music Score Library Project — 2006.
  8. 8,0 8,1 Афанасьев В. С. Кейнс Джон Мейнард // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1973. — Т. 12 : Кварнер — Конгур. — С. 18.
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.