Lüksemburg Roza

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Lüksemburg Roza
pol'š.: Róża Luksemburg
Roza Lüksemburgan fotoportret, läz 1895−1905 vozid
Roza Lüksemburgan fotoportret,
läz 1895−1905 vozid
nimi sündundan jäl'ghe:

pol'š.: Rosalia Luxenburg

radmižen toižend:

politikanmez', filosoof, революционерка, sotsioloog, экономист, журналистка

sündundan dat:

5. keväz'ku 1871(1871-03-05)[1][2][3]

sündundan sijaduz:

Zamość[d], Q21639608?, Lublini kubermang[d], Kongressi-Poola[d], Venemaa Keisririik[d][4]

valdkund:

Flag of the German Empire.svg Saksanma
Flag of Russia.svg Venemaa Keisririik[d]

kolendan dat:

15. viluku 1919(1919-01-15)[5][6][1][2][7][3] (47 vot)

kolendan sijaduz:

Berlin, Weimari vabariik[d][5]

Commons-logo.svg Lüksemburg Roza VikiAitas

Roza Lüksemburg (saks.: Rosa Luxemburg [ˈʁoːza ˈlʊksəmbʊʁk], pol'š.: Róża Luksemburg), todesine nimi oli Rozalija Lüksenburg (pol'š.: Rosalia Luxenburg; sünd. 5. keväz'ku 1871, Zamosc'-lidn, Pol'šanman car'kund, Venäman imperii — kol. 15. viluku 1919, Berlin, Veimaran Tazovaldkund; toižed psevdonimad oliba pol'š. Róża Kruszyńska, Maciej Rózga, Spartakus) oli pol'šanmalaine da saksalaine filosof evrejan augotižlibundanke, ekonomist i publicist, marksizman teorijan šingotai, politikanmez' i feminist.

Lüksemburg oli saksan hural socialiž-demokratižen likundan znamasižeks ühtnijaks. Tirpi repressijoid sodanvastaižes propagandas Ezmäižen mail'man sodan vozil, türmatihe händast ühthemänho nelläks vodeks. Oli Germanijan Kommunistižen partijan ühteks alusenpanijoišpäi. Tacihe händast da riktihe partijan Karl Libkneht-mödühtnijanke Berlinan radnikoiden vasthalibundan alištusen jäl'ghe vn 1919 vilukus.

Roza oli jäl'gmäižel videndel lapsel kanzas. Oli Varšavan naižgimnazijan pästnikan, mahtoi pagišta venän-ki kelel. Vspäi 1889 openui Cürihan universitetas. Vl 1897 vahvišti dissertacijad «Pol'šanman tegimištoline šingotez»-temanke i sai valdkundaližen oiktusen doktoran arvod. Vspäi 1898 eli Germanijas. Revolücionernaine läksi mehele kaks' kerdad, koli lapsetoman. Kirjuti saksan kelel.

Valitud sädused[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Die industrielle Entwickelung Polens («Pol'šanman tegimištoline šingotez»). Duncker & Humblot, Leipzig, 1898.
  • Sozialreform oder Revolution? Mit einem Anhang: Miliz und Militarismus («Socialine reform vai revolücii? Ližandanke: milicii i militarizm»). Verlag der Leipziger Volkszeitung, Leipzig, 1899.
  • Massenstreik, Partei und Gewerkschaften («Massine radonheitand, partii i profühtnendad»). Erdmann Dubber, Hamburg, 1906.
  • Die Akkumulation des Kapitals. Ein Beitrag zur ökonomischen Erklärung des Imperialismus («Kapitalan varaduz. Tond imperializman ekonomižhe avaidushe»). Vorwärts, Berlin, 1913.
  • Die Krise der Sozialdemokratie. Anhang: Leitsätze über die Aufgaben der internationalen Sozialdemokratie («Socialižen demokratijan krizis. Ližand: käzikirj rahvahidenkeskeižen socialižen demokratijan metoiden sabutandas»). Unionsdruckerei, Bern, 1916.
  • Die russische Revolution. Eine kritische Würdigung («Revolücii Venämas. Kritine arvoind», surmanjäl'ghine pästand). Gesellschaft und Erziehung, Berlin-Fichtenau, 1922.
  • Gesammelte Werke («Keratud töd»), 5 tomad. Berlin, 1970−1975.
  • Gesammelte Briefe («Keratud kirjeižed»), 6 tomad. Berlin, 1982−1997.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 Encyclopædia Britannica
  2. 2,0 2,1 Historical Dictionary of Switzerland — 1998.
  3. 3,0 3,1 Itaú Cultural Enciclopédia Itaú CulturalSão Paulo: Itaú Cultural, 1987. — ISBN 978-85-7979-060-7
  4. Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #118575503 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  5. 5,0 5,1 Айзин Б. А. Люксембург Роза // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1974. — Т. 15 : Ломбард — Мезитол. — С. 110–112.
  6. BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq data platforma, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы — 2011.
  7. SNAC — 2010.
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.