Faradei Maikl
Faradei Maikl | |
angl.: Michael Faraday | |
Maikl Faradein portret (pirdi Genri Pikersgill läz 1826, gravirui Džon Kokran) | |
radmižen toižend: | |
---|---|
sündundan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
sündundan sijaduz: | |
valdkund: |
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d] |
kolendan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
kolendan sijaduz: | |
tat: | |
mam: | |
Faradei Maikl VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš |
Maikl Faradei (angl.: Michael Faraday ['fæ.rəˌdeɪ]; sünd. 22. sügüz'ku 1791, Njuington Batts-külä (nüg. Sur' London), Anglii, Sur' Britanii — kol. 25. eloku 1867, Hempton-Kort-erižpert', Anglii, Sur' Britanii) oli anglijalaine fizikantedomez'-londusentedoidai, himik da melestegii.
Tedosädamine
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Mez' sauvoi elektrolikutimen ezmäižen modelin (1821), sid'päi eciškanzihe sen modelin otandoid kävutamižhe. Avaiži elektromagnitižen indukcijan nägusen (1831), se kävutase nügüd' kaikel sijal tehmaha elektrust. Faradein toižed avaidused: joksusen ezmäine transformator, elektrojoksusen himine tegend, elektrolizan ohjandimed, magnitkendan valatoituz elektrolämoihe, diamagnetizm da paramagnetizm. Nened tärtused vasttas Faradein tedotöiš ezmäižen kerdan mail'mas: ion, katod, anod, elektrolit, dielektrik.
Faradei om opendusen elektromagnitižes kendas alusenpanii, kudambad Džeims Maksvell šingoti matematižikš. Endusti elektromagnitižid lainhid. Vajehti Njutonan «loithotegend»-tärtust fizižen kendan modelil, sädi melel ičekeskentegijoid substancijanke «vägipirdoid» avaruden rattematomas ümbrištos.
Aiglehtesiden 450 kirjutusen ližaks, Faradei pästi 5 kirjad vozil 1827−1861.
Mušt
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Oma nimitadud Faradein muštho:
- elektromülün märičendühtnik — farad
- elektrižen täutken märičendühtnik elektrohimijas — faradei
- Kudmaižen krater (Faradei) i avaitud vl 1990 37582-asteroid Marsan i Jupiteran keskes (Faradei).
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ 1,0 1,1 Гершун А. Л. Фарадей, Михаил // Энциклопедический словарь — СПб.: Брокгауз — Ефрон, 1902. — Т. XXXV. — С. 299–301.
- ↑ 3,0 3,1 MacTutor History of Mathematics archive — 1994.
- ↑ 4,0 4,1 Michael Faraday — 2009.
- ↑ 5,0 5,1 SNAC — 2010.
- ↑ 6,0 6,1 Nationalencyklopedin — 1999.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Find a Grave — 1996.
- ↑ 8,0 8,1 KNAW Past Members
- ↑ 9,0 9,1 Brockhaus Enzyklopädie
- ↑ 10,0 10,1 Store norske leksikon — 1978. — ISSN 2464-1480
- ↑ 11,0 11,1 Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
- ↑ 12,0 12,1 12,2 www.accademiadellescienze.it
- ↑ 13,0 13,1 Proleksis enciklopedija, Opća i nacionalna enciklopedija — 2009.
- ↑ 14,0 14,1 J. T-l. Faraday, Michael // Dictionary of National Biography / L. Stephen, S. Lee — London: Smith, Elder & Co., 1885. — Vol. 18. — P. 190–202.
- ↑ Faraday, Michael // Encyclopædia Britannica: a dictionary of arts, sciences, literature and general information / H. Chisholm — 11 — New York, Cambridge, England: University Press, 1911.
- ↑ Pas L. v. Genealogics — 2003.
Faradei Maikl Vikiaitas |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |