Mille Džon Everett

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mille Džon Everett
angl.: John Everett Millais
Džon E. Mille
Džon E. Mille
radmižen toižend:

maalikunstnik, illustraator, fotograf

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Southampton[d], Hampshire[d], Sur' Britanii[13][14]

valdkund:

Flag of the United Kingdom.svg Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

Palace Gate[d], Royal Borough of Kensington and Chelsea[d], Suur-London[d], Anglii, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d][13]
London, Londoni krahvkond[d], Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d][16][14]

tat:

John William Millais[d][7]

mam:

Mary Emily Evamy[d][7]

Commons-logo.svg Mille Džon Everett VikiAitas

Džon Everett Mille (angl.: John Everett Millais; sünd. 8. kezaku 1829, Sautgempton, Anglii, Sur' Britanii — kol. 13. eloku 1896, London, Sur' Britanii) oli tetab britanijalaine pirdai da kuvatai.

Biografii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mille ozuti lahjakahut laps'aigaspäi. Vl 1838 kanz sirdi Londonha, i nor' priha openui Kunigazližes čomamahoiden akademijas kuz' vot vn 1840 tal'vkuspäi. Vl 1848 hän pani Prerafaelitoiden vellüden alust sen čuradusen toižidenke pirdajidenke. Millen tarkoiged, detaliziruidud tehnik erigoičeb toižiš pirdajišpäi.

Naind vajehti Milled: hänele pidi säta kuvid teravamba da suriš lugumäriš i möda kal'hemb, miše rahoitada kanzad. Mille kändihe peizažiden da portretoiden pirdajaks i jäti prerafaelizman kacegid muite. Vajehtuseks pirdai sai surt populärižust i 30 tuhazesai funtid vodes, tegihe elokahaks. Hänele andoihe baronetan arvod vl 1885, ezmäižele anglijalaižiden pirdajiden keskes. Mez' pirdi tetabiden valdkundaližiden i kundaližiden ristituiden portretoid. Peizažad oliba Millen hobbikš.

Tetabad kuvad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • 1848 — «Romeon i Džul'jettan surm» / angl.: The Death of Romeo and Juliet
  • 1848-49 — «Izabella» / Isabella
  • 1850 — «Hristos kazvatajiden pertiš» / Christ In The House Of His Parents
  • 1851 — «Mariana» / Mariana
  • 1852 — «Ofelija» vai «Ofelijan surm» / Ophelia
  • 1856 — «Sügüzen lehtesed» / Autumn Leaves
  • 1862 — «Usko minei» / Trust Me
  • 1868 — «Vanessa» / Vanessa
  • 1873 — «Haugod tal'veks» / Winter Fuel
  • 1873 — «Effi Millen portret» / Portrait of Effie Millais
  • 1874 — «Lodehline merite» / The North-West Passage
  • 1875 — «Viluhk reduku» / Chill October
  • 1879 — «Küps višn'» / Cherry Ripe
  • 1886 — «Muilbul'kud» / Bubbles

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. 2,0 2,1 John Everett (Sir) Millais
  3. 3,0 3,1 Benezit Dictionary of Artists — 2006. — ISBN 978-0-19-977378-7
  4. 4,0 4,1 SNAC — 2010.
  5. 5,0 5,1 Encyclopædia Britannica
  6. 6,0 6,1 Internet Speculative Fiction Database — 1995.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 Lundy D. R. The Peerage
  8. 8,0 8,1 Mapping the Practice and Profession of Sculpture in Britain and Ireland 1851–1951
  9. 9,0 9,1 Discogs — 2000.
  10. 10,0 10,1 Brockhaus Enzyklopädie
  11. 11,0 11,1 Grove Art Online / J. Turner[Oxford, England], Houndmills, Basingstoke, England, New York: OUP, 1998. — ISBN 978-1-884446-05-4
  12. Artists of the World Online, Allgemeines Künstlerlexikon Online / Hrsg.: A. Beyer, B. SavoyB: K. G. Saur Verlag, Verlag Walter de Gruyter. — doi:10.1515/AKL
  13. 13,0 13,1 Oxford Dictionary of National Biography / C. MatthewOxford: OUP, 2004.
  14. 14,0 14,1 https://data.bnf.fr/ark:/12148/cb122101159
  15. Berliini Kunstide Akadeemia — 1696.
  16. https://www.britannica.com/biography/Sir-John-Everett-Millais-1st-Baronet


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.