Insbruk: Erod versijoiden keskes

Insbruk
Innsbruck
	Lidnanznam;
Valdkund	Avstrii
Eläjiden lugu (2023)	131,358 ristitud
Pind	104,91 km²
Pämez'	Georg Villi; (semendku 2018—)
Telefonkod	+43−512
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanhemb vajehtuz Udemb vajehtuz→

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt

VisuaalneVikitekst

Pandud

Vajehtuz 11. Sügüz’ku 2023, kell 22:01

Insbruk (saks.: Innsbruck «sild Inn-joges päliči», sen tirolin pagin: Innschpruckh) om lidn da mägisuksiden kurort Avstrijan päivlaskmas. Se om Tirol'-federacijanman administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Vozil 1964 da 1976 Insbruk vastsi Tal'volimpiadan vändoid, vll 1984 i 1988 — sen paralimpižid vändoid, vl 1968 — 5. Tal'vuniversiadan vändoid.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1234 Burgundijan Otton III-grafan käskön mödhe. Sai lidnan oiktusid vl 1239.

Insbruk šingotase turizmal (enamba üht millionad ödumišt vodes), mugažo energetižen «Tiwag»- i medicinižladimiden «MED-EL»-kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase federacijanman da Päivnouzmaižiden Al'piden keskuses, 574 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se seižub Inn-jogen molembil randoil, om ümbärtud korktoil mägil. Matkad Venhasai om 478 km päivnouzmha. Lähembaine järed lidn om Münhen (Saksanma) 150 km pohjoižhe.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +9,8 C°, kezakun-elokun +18..20 C°, vilukun −0,8 C°. Paneb sadegid 864 mm vodes, enamba kaiked elokus (143 mm).

Eläjad da transport

Vl 2023 eläjiden lugu oli 131 358 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik viž jumalankodid i 11 jumalanpertid om olmas lidnas, mugažo Ambras-zamk.

Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline Insbruk-lendimport (INN, sijaline nimi Kranebitten) sijadase nelläs kilometras lidnan keskusespäi, tehtas reisid Evropadme.

Irdkosketused

Lidnan oficialine portal (innsbruck.at). (saks.)

Insbruk Vikiaitas

	Avstrijan federacijanmad da niiden administrativižed keskused
	Alaavstrii (Sankt Pöl'ten) \| Burgenland (Aizenštadt) \| Forarl'berg (Bregenc) \| Karintii (Klagenfurt) \| Štirii (Grac) \| Zal'cburg (Zal'cburg) \| Tirol' (Insbruk) \| Ven \| Üläavstrii (Linc)

@@ Rivi 1: / Rivi 1: @@
 {{Eländpunkt
- | Nimi = Insbruk<br />Innsbruck
+|Nimi = Insbruk<br />Innsbruck
- | Lidnanznam = AT Innsbruck COA.svg
+|Lidnanznam = AT Innsbruck COA.svg
- | Flag =
+|Flag =
- | Lidnanznam text = Insbrukan lidnanznam
+|Lidnanznam text = Insbrukan lidnanznam
- | Flag text =
+|Flag text=
- | Valdkund = Avstrii
+|Valdkund = Avstrii
- | Eläjiden lugu = 132,493
+|Eläjiden lugu = 131,358
- | Voz' = 2018
+|Voz'= 2023
- | Pind = 104.91
+|Pind= 104.91
- | Fail = Innsbruck panorama west.JPG
+|Fail= Innsbruck panorama west.JPG
- | Pämez' = Georg Villi<br/>(semendku 2018—)
+|Pämez' = Georg Villi<br/>(semendku 2018—)
- | Telefonkod = +43-512
+|Telefonkod = +43-512
- | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2
+|Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2
 }}
-[[Fail:Karte Innsbruck - Katastralgemeinden und Statistische Stadtteile.png|thumb|left|200px|Lidnan kart ezilidnoidenke]]
+[[Fail:Karte Innsbruck - Katastralgemeinden und Statistische Stadtteile.png|thumb|Lidnan kart ezilidnoidenke]]
 '''Insbruk''' ({{lang-de|Innsbruck}} «sild Inn-joges päliči», sen tirolin pagin: ''Innschpruckh'') om lidn da mägisuksiden kurort [[Avstrii|Avstrijan]] päivlaskmas. Se om [[Tirol' (federacijanma)|Tirol']]-federacijanman administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe.
-Vozil 1964 da 1976 Insbruk vastsi [[Tal'volimpiad]]an vändoid, vll 1984 i 1988 — sen paralimpižid vändoid, vl 1968 — 5. Tal'vuniversiadan vändoid.
+Vozil 1964 da 1976 Insbruk vastsi [[Tal'volimpiad]]an vändoid, vll 1984 i 1988 — sen paralimpižid vändoid, vl 1968 — 5.&nbsp;Tal'vuniversiadan vändoid.
 == Istorii ==
-Eländpunktan aluz om pandud vl 1234 Burgundijan Otton III-grafan käskön mödhe. Sai lidnan oiktusid vl 1239.
+Eländpunktan aluz om pandud vl 1234 Burgundijan Otton&nbsp;III-grafan käskön mödhe. Sai lidnan oiktusid vl 1239.
 Insbruk šingotase turizmal (enamba üht millionad ödumišt vodes), mugažo energetižen «Tiwag»- i medicinižladimiden «MED-EL»-kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas.
 == Geografijan andmused ==
-Lidn sijadase federacijanman da [[Al'pad|Päivnouzmaižiden Al'piden]] keskuses, 574 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se seižub [[Inn (jogi)|Inn-jogen]] molembil randoil, om ümbärtud korktoil mägil. Matkad [[Ven]]hasai om 478 km päivnouzmha. Lähembaine järed lidn om [[Münhen]] (Saksanma) 150 km pohjoižhe.
+Lidn sijadase federacijanman da [[Al'pad|Päivnouzmaižiden Al'piden]] keskuses, 574&nbsp;m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se seižub [[Inn (jogi)|Inn-jogen]] molembil randoil, om ümbärtud korktoil mägil. Matkad [[Ven]]hasai om 478&nbsp;km päivnouzmha. Lähembaine järed lidn om [[Münhen]] (Saksanma) 150&nbsp;km pohjoižhe.
-Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +9,8 C°, kezakun-elokun +18..20 C°, vilukun −0,8 C°. Paneb sadegid 864 mm vodes, enamba kaiked elokus (143 mm).
+Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +9,8&nbsp;C°, kezakun-elokun +18..20&nbsp;C°, vilukun −0,8&nbsp;C°. Paneb sadegid 864&nbsp;mm vodes, enamba kaiked elokus (143&nbsp;mm).
 == Eläjad da transport ==
-Vl 2011 eläjiden lugu oli 118 895 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik viž jumalankodid i 11 jumalanpertid om olmas lidnas, mugažo Ambras-zamk.
+Vl 2023 eläjiden lugu oli 131&nbsp;358 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik viž jumalankodid i 11&nbsp;jumalanpertid om olmas lidnas, mugažo Ambras-zamk.
 Avtobusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Rahvahidenkeskeine civiline Insbruk-lendimport (''INN'', sijaline nimi ''Kranebitten'') sijadase nelläs kilometras lidnan keskusespäi, tehtas reisid Evropadme.