Stravinskii Igor'

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Stravinskii Igor'
Muzikankirjutai 1920−1930-nzil vozil
Muzikankirjutai 1920−1930-nzil vozil
radmižen toižend:

muzikankirjutai, dirigent, jazz musician, pianist, muzikant

sündundan dat:

17. kezaku 1882(1882-06-17)[1]

sündundan sijaduz:

Lomonosov, Venemaa Keisririik[d][2][3]

valdkund:

Flag of France.svg Francii[4]
Flag of Russia.svg Venemaa Keisririik[d]
Flag of the United States.svg Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad[4]

kolendan dat:

6. sulaku 1971(1971-04-06)[1][5][6][7][8][9][10] (88 vot)

kolendan sijaduz:

Nju Jork, New Yorgi osariik[d], Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad[3]

tat:

Fyodor Stravinsky[d]

avtograf:

Igor Stravinsky 1946 (v).svg

Commons-logo.svg Stravinskii Igor' VikiAitas

Igor' Födorovič Stravinskii (ven.: Игорь Фёдорович Стравинский; sünd. 17. kezaku 1882, Oranijenbaum, Venäman imperii — kol. 6. sulaku 1971, Nju Jork, Nju Jork-štat, AÜV, om mahapandud Venecijha) oli suren muzikankirjutajan, dirižoran da fortepianonvändajan.

Stravinski eksperimentirui muzikankirjutajaks kaiken, vajehteli kirjutamižen stilid. Hänen muzikas voib löuta i neoklassicizmad i džazad, i seriališt tehnikad (dodekafonii), i modernizmad. Stravinskii oli lujas valatoitai figur 20. vsadan muzikankirjutamižes.

Biografii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Muzikankirjutai oli sündnu Venämaha, Mariinskii-teatran Födor Stravinskii-operpajatajan i Anna Holodovskaja-pianonvändajan da pajatajan sämižkanzha. Födor oli Piterin konservatorijan pästnikan, ak abuti mužikale koncertoil.

Igor' oli Gurevičan gimnazijan pästnikan, ühtni Piterin universitetan juridižhe fakul'tetha. Openui muzikad fortepianon privatižil urokoil 9-voččes igäspäi i ičeksaz. Venämas hän tegi ičeze ezmäižid znamasižid da tetabid sädusid, ozutesikš Lämoilind-balet. Nece balet om kirjutadud Dägilevan «venälaižiden sezonoiden» täht Parižas. Vn 1914 augotišes Stravinskii kanzanke ajoi elämaha Šveicarijha i ei ole pördu Venämaha jo.

Röunan taga Stravinskii kirjuti baletan sädusid: Petrušk, Pühä Keväz' i Pul'činell. Päiči niiš hän kirjuti Lozannas toižid-ki muziksädusid. Sid' Stravinskii ajoi elämaha Parižha (1934), sid' AÜV:oihe (1945), sai Francijan i AÜV:oiden rahvahanikust.

Pereh[redaktiruida | redaktiruida purde]

Oli nainu kaks' kerdad. Vspäi 1906 oli nainu ezmäižen kerdan, Jekaterina Nosenko-ak sünduti hänele tütärt da kaht poigad: Födor (1907, pirdai), Lüdmila (1908, läksi Jurii Mandel'štam-runokirjutajale) i Svätoslav (1910, muzikankirjutai-pianonvändai). Vspäi 1940 Igorin amuine Vera Sudeikina-sudarušk kändihe akaks oficialižikš. Merkurijan krater i Lomonosov-lidnan torg oma nimitadud muzikankirjutajan muštoks.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 идентификатор BNF: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq data platforma, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы — 2011.
  2. Stravinsky, Igor // The Enciclopædia Britannicа — 12 — London, New York City: 1922. — Vol. XXXII Pacific Ocean Islands to Zuloaga. — P. 582.
  3. 3,0 3,1 Немецкая национальная библиотека, Берлинская государственная библиотека, Баварская государственная библиотека и др. Record #118642545 // Общий нормативный контроль (GND) — 2012—2016.
  4. 4,0 4,1 LIBRIS — 2012.
  5. Encyclopædia Britannica
  6. SNAC — 2010.
  7. Internet Broadway Database — 2000.
  8. Itaú Cultural (unspecified title)São Paulo: Itaú Cultural, 1987. — ISBN 978-85-7979-060-7
  9. Nationalencyklopedin — 1999.
  10. (unspecified title)
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.