Mine sisu juurde

Taiginmarjad

Vikipedii-späi
Taiginmarjad
Taiginmarjad
Ehtmätomad taiginmarjad semendkun lopus, Berlin, Saksanma
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Rozänikoižed (Rosales)
Sugukund: Rozanvuiččed (Rosaceae)
Heim: Taiginmarjad (heim) (Crataegus)
Erik: Taiginmarjad
Latinankel'ne nimi
Crataégus sanguínea Pall. (1784)


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 836479
NCBI 416296

Taiginmarjad (latin.: Crataegus sanguinea) om levitadud dekorativine penzaz vai pen' pu. Mülüb Rozanvuiččed-sugukundha.

Londuseližen arealan piduz om enamba vit tuhad kilometrid, se om Sibir', Kazahstan, Mongolii i Kitai. Ištutadas Venäman evropižes palas amussai pöudverižiš šoiduiš, teveril, puištoiš. Taiginmarjad oma mectunuded Venäman evropižes palan keskuses.

Kazvab mecstepin (tobjimalaz), mecan i stepin zonoiš, harvas kuivas mecas, mecanröunoidme i pallištoil, luhtoil. Sädab penid žomid sijidme. Pakaiženvastaine kazmuz. Navedib letkesižid allüvialižid mahusid kločkivenke. Elänzoitab hüvin äjil mahusil, no ei tirpi lähižid gruntvezid i sur'vezid.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Korged ogakaz penzaz 1..4 m korkte, harvamb pen' pu 6 metrhasai korkte tüvenke 10 santimetrhasai diametral. Kor' om muzaburan vai burhahkan mujun. Oksad oma rusttad vai muzarusttad loštajad. Lehtesed čereduisoiš, ned oma munanvuiččed formal. Lehtesiden varded sasoiš 0,5..2 sm pitte. Änikuz om kändaz 3..4 sm pitte.

Kazvab vitkos, no eläb 200..400 vodhesai. Äikerdoitas semnil vai vezoil. Plodud oleskeldas 10..15-voččes igäs, oma küpsad sügüz'kus-redukus. Ploduiden hüvä satuz ripub haloiden olmatomudespäi änikoičendan aigan i ploduiden travijoiden vähäs luguspäi.

  • Crataegus sanguinea var. chlorocarpa
  • C. s. var. genuina
  • C. s. var. glabra
  • C. s. var. incisa
  • C. s. var. inermis
  • C. s. var. villosa

Taiginmarjad oma ottud kul'turkazmuseks vspäi 1822. Ivan Mičurin pölüstoiti pihläd taiginmarjoiden heid'omal i sai Crataegosorbus miczurinii-gibridad södabidenke ploduidenke kargištuseta.