Veber Maks

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Veber Maks
saks.: Max Weber
Maks Veber vl 1894
Maks Veber vl 1894
nimi sündundan jäl'ghe:

saks.: Maximilian Carl Emil Weber

radmižen toižend:

jurist, majandusteadlane, sotsioloog, filosoof, antropoloog, advokaat, ülikooli õppejõud, muusikateadlane, politikanmez'

sündundan dat:

21. sulaku 1864(1864-04-21)[1][2][3][4][5]

sündundan sijaduz:

Erfurt[d], Prussia[d][6]

valdkund:

Flag of the Kingdom of Prussia (1803-1892).svg Preisi kuningriik[d]
Flag of Germany (3-2 aspect ratio).svg Weimari vabariik[d]

kolendan dat:

14. kezaku 1920(1920-06-14)[6][1][2][3][4][5] (56 vot)

kolendan sijaduz:

Münhen, Weimari vabariik[d][6]

tat:

Max Weber[d]

Commons-logo.svg Veber Maks VikiAitas

Maks Veber (saks.: Max Weber), täuz' nimi om Maksimilian Karl Emil' Veber (saks.: Maximilian Carl Emil Weber; sünd. 21. sulaku 1864, Erfurt-lidn, Prussii — kol. 14. kezaku 1920, Münhen, Germanijan imperii) oli saksalaine filosof, sociolog, istorik, jurist da ekonomist.

Lugetas tedomest sociologijan ühteks alusenpanijoišpäi ühtes Emil' Dürkgeimanke i Karl Marksanke. Veberan tedomel'hetartusen päobjekt oli ristitkundan vajehtusen processad, sen päličmänend veroližes toižendaspäi nügüd'aigaižele: racionalizacii i sekulärizacii. Opponirui Marksan istorižen materializman koncepcijad i ozuti, miše religijan kul'turine paineg om tärged el'gendamha Päivnouzmman kapitalizman ižanduzformad.

Biografii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Veber openuškanzi Geidel'bergan universitetas vl 1882, voden saldatusen jäl'ghe openui Berlinan universitetas i sai juristan arvod. Jätkusti opendust siš, vl 1889 sai juridižen tedodoktoran arvod. Maks nai vl 1893, Marianna Veber (neiččel Šnitger, 1870−1954) oli hänen ak, mugažo tedomez', par ei voind sündutada lapsid i ei olend heid.

Maks Veber radoi universitetan opendajan Berlinas, Fraiburgas i Geidel'bergas vhesai 1899, sid' läžui psihologižikš tatan surman jäl'ghe — rideganzi tatanke, i Maks Veber-vanhemb koli kahtes kus. Tedomez' tervehtihe i oli otnus tedoradmižhe, vl 1907 sai elod jäl'gusen mödhe.

Ezmäižen mail'man sodan aigan Veber oli armijan varaoficeran, organizui läžundkodid Geidel'bergas. Vl 1919 ühtni Veimaran konstitucijan sädamižhe. Tedomez' tartutihe ispanižel grippal i koli pnevmonijaspäi.

Valitud tedotöd[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • «Protestantine etik i kapitalizman heng» (saks.: Die protestantische Ethik und der «Geist» des Kapitalismus, 1904−1905)
  • «Kitain religii: Konfucijanizm i daosizm» (Konfuzianismus und Taoismus, 1915)
  • «Indijan religii: Induizman i buddizman sociologii» (Hinduismus und Buddhismus, 1916)
  • «Amuine judaizm» (Das antike Judentum, 1917−1919, ezm. pästand 1921, om vaumitud Marianna-akal)
  • «Politik kucmuseks i professijaks» (Politik als Beruf, 1919)
  • «Ižanduz i ristitkund» (Wirtschaft und Gesellschaft, ezm. pästand 1922, om vaumitud Marianna-akal) (magnum opus — elon päine tö)
  • «Ühthine ekonomine istorii» (Wirtschaftsgeschichte, ezm. pästand 1923)
  • «Valdkundan sociologii» (Staatssoziologie, ezm. pästand 1956)

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 идентификатор BNF: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq data platforma, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы — 2011.
  2. 2,0 2,1 Encyclopædia Britannica
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 (unspecified title)
  5. 5,0 5,1 (unspecified title)
  6. 6,0 6,1 6,2 Девяткова Р. П. Вебер Макс // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.], [30 cilddə] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1971. — Т. 4 : Брасос — Веш. — С. 348.
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.