Mine sisu juurde

Veber Maks

Vikipedii-späi
Veber Maks
saks.: Max Weber
Maks Veber vl 1894
Maks Veber vl 1894
nimi sündundan jäl'ghe:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 194. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

radmižen toižend:

jurist, majandusteadlane, sotsioloog, filosof, antropoloog, advokaat, õppejõud, muusikateadlane, politikanmez', istorik

sündundan dat:

21. sulaku 1864

sündundan sijaduz:

Erfurt, Saksimaa provints[d], Preisi kuningriik[d][1]

valdkund:

 Preisi kuningriik[d][2]
 Põhja-Saksa Liit[d][2]
 Germanijan imperii[2]
 Weimari vabariik[d][2]
 Saksanma[3]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

Münhen, Weimari vabariik[d][1]

tat:

Max Weber[d][4]

mam:

Helene Sarah Julie Fallenstein[d][4]

avtograf:

 Veber Maks VikiAitas

Maks Veber (saks.: Max Weber), täuz' nimi om Maksimilian Karl Emil' Veber (saks.: Maximilian Carl Emil Weber; sünd. 21. sulaku 1864, Erfurt-lidn, Prussii — kol. 14. kezaku 1920, Münhen, Germanijan imperii) oli saksalaine filosof, sociolog, istorik, jurist da ekonomist.

Lugetas tedomest sociologijan ühteks alusenpanijoišpäi ühtes Emil' Dürkgeimanke i Karl Marksanke. Veberan tedomel'hetartusen päobjekt oli ristitkundan vajehtusen processad, sen päličmänend veroližes toižendaspäi nügüd'aigaižele: racionalizacii i sekulärizacii. Opponirui Marksan istorižen materializman koncepcijad i ozuti, miše religijan kul'turine paineg om tärged el'gendamha Päivnouzmman kapitalizman ižanduzformad.

Veber openuškanzi Geidel'bergan universitetas vl 1882, voden saldatusen jäl'ghe openui Berlinan universitetas i sai juristan arvod. Jätkusti opendust siš, vl 1889 sai juridižen tedodoktoran arvod. Maks nai vl 1893, Marianna Veber (neiččel Šnitger, 1870−1954) oli hänen ak, mugažo tedomez', par ei voind sündutada lapsid i ei olend heid.

Maks Veber radoi universitetan opendajan Berlinas, Fraiburgas i Geidel'bergas vhesai 1899, sid' läžui psihologižikš tatan surman jäl'ghe — rideganzi tatanke, i Maks Veber-vanhemb koli kahtes kus. Tedomez' tervehtihe i oli otnus tedoradmižhe, vl 1907 sai elod jäl'gusen mödhe.

Ezmäižen mail'man sodan aigan Veber oli armijan varaoficeran, organizui läžundkodid Geidel'bergas. Vl 1919 ühtni Veimaran konstitucijan sädamižhe. Tedomez' tartutihe ispanižel grippal i koli pnevmonijaspäi.

Valitud tedotöd

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • «Protestantine etik i kapitalizman heng» (saks.: Die protestantische Ethik und der «Geist» des Kapitalismus, 1904−1905)
  • «Kitain religii: Konfucijanizm i daosizm» (Konfuzianismus und Taoismus, 1915)
  • «Indijan religii: Induizman i buddizman sociologii» (Hinduismus und Buddhismus, 1916)
  • «Amuine judaizm» (Das antike Judentum, 1917−1919, ezm. pästand 1921, om vaumitud Marianna-akal)
  • «Politik kucmuseks i professijaks» (Politik als Beruf, 1919)
  • «Ižanduz i ristitkund» (Wirtschaft und Gesellschaft, ezm. pästand 1922, om vaumitud Marianna-akal) (magnum opus — elon päine tö)
  • «Ühthine ekonomine istorii» (Wirtschaftsgeschichte, ezm. pästand 1923)
  • «Valdkundan sociologii» (Staatssoziologie, ezm. pästand 1956)
  1. 1 2 Девяткова Р. П. Вебер Макс // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1971. — Т. 4 : Брасос — Веш. — С. 348.
  2. 1 2 3 4 https://www.jstor.org/stable/j.ctv1168mt4.3
  3. Deutsche Nationalbibliothek Record #118629743 // Gemeinsame Normdatei — 2012—2016.
  4. 1 2 https://archive.org/details/maxweberbiograph0000radk/page/4/mode/2up
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.