Padui

Vikipedii-späi
Padui
Padova
Lidnanznam
Valdkund Italii
Eläjiden lugu (2018) 210,928 ristitud
Pind 93,03 km²
Padui Padova
Pämez' Serdžo Džordani
(kezaku 2017—)
Telefonkod +39-(0)49
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Padujan kuz' rajonad.

Padui (ital.: Padova [ˈpaːdova], latin.: Patavium) om lidn da kommun Italijan pohjoižpäivnouzmas, mülüb Venecijan agjaha.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ezmäižed eländpunktad oliba olmas lidnan territorijal 11.-10. voz'sadaspäi edel meiden erad. Vspäi 226 EME Padui oli ühtnenu Riman tobmudehe. Vl 1405 Padui mülüi Venecijan Tazovaldkundha i kändihe sen openduzkeskuseks. 16. voz'sadan lidnuz om kaičenus hüvin, Riman amfiteatran seiniden jändused oma olmas.

Padui šingotase tegimištzonal 10 km² pindal, se om varatoittud portal i kahtel raudtestancijal, Evropan järed logistine keskuz. Sädas mugažo keramižid tegesid, kaluid porcellanaspäi i čomamahttekstilišpäi, muziksoitoid, juvelirižid tegesid.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Bakkil'jone-jogen (118 km pitte, ital. Bacchiglione) i kanaliden randoil, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Brent-jogi (174 km, ital. Brenta) om lidnan pohjoižröunaks. Matkad Venecijan lahthesai da Venecijhasai om 20 km päivnouzmha.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2015 eläjiden lugu oli 211 208 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 234 678 eläjad vl 1981. Vl 2006 90,7% eläjid oliba italijalaižed, uskojiden enambuz — Riman katolikad. Vodele 2016 kommunan toižiden rahvahiden pala oli 15,9%, sündnundan ma (enamba 2,5 tuhad rist.): Romanii — 8,8 tuh., Moldov — 4,7 tuh., Nigerii — 2,6 tuh., Kitai — 2,5 tuhad.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Kundaline transport om avtobusad (40 maršrutad), tramvaid šinal (1 jono, 10 km), privatižed taksid. Elektroraudtejonod ühtenzoittas Venecijan aglomeracijan toižidenke lidnoidenke.

Sebruzlidnad[vajehta | vajehtada tekst]

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]