Rubens Piter

Redaktiruida kosketused
Vikipedii
Tarbhaine lehtpol'
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'
Rubens Piter
alam.: Pieter Paul Rubens
Rubensan avtoportret, 1623
Rubensan avtoportret, 1623
radmižen toižend:

diplomaat, maalikunstnik, graafik, graafik, arhitekt joonestaja, skulptor

sündundan dat:

28. kezaku 1577[1][2]

sündundan sijaduz:

Siegen[d], Arnsbergi ringkond[d], Saksanma[3][4][5]

valdkund:

Flag of Cross of Burgundy.svg Hispaania Madalmaad[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Antverpen, Brabanti hertsogkond[d], Habsburgide Madalmaad[d][6][5]

tat:

Jan Rubens[d]

mam:

Maria Pypelinckx[d]

avtograf:

Rubens autograph.png

Commons-logo.svg Rubens Piter VikiAitas

Piter Paul' Rubens (alam.: Peter Paul Rubens [ˈpitər 'pʌul 'rybə(n)s]; sünd. 28. kezaku 1577, Zigen, Nassaun gercogkund — kol. 30. semendku 1640, Antverpen, Suvialamad) oli suvialamalaine vai flamandijalaine voimujupirdai, barokkon stilin üks' alusenpanijoišpäi i keradai, Brüsselin kunigaztanhan diplomat.

Lujas tutabad oma hänen kontrreformacižed altarižed töd, portretad, peizažad, istorižed töd Biblijan i mifologižiden süžetiden mödhe.

Rubensan sädamižen jäl'guz lugeb enamba mi koume tuhad kuvid, sidä kesken znamasine pala om tehtud ühthižtöiks openikoidenke da kollegoidenke ičeze radhonuses. Lugetas läz 1400 autentižid Rubensan voikuvid. Ottihe pirdajan sädusid tetpaižikš hänen elon aigan. Sen ližaks, om kaičenus äi diplomatižid kirjeižid.

Znamasižed kuvad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • «Lerm-gercogan portret hebon rachal» (1603, alam.: Portret van Hertog Lerma)
  • «Sündun Ristan Zdviženj» (1610, De kruisoprichting)
  • «Völhiden kumardelend» (1609, 1628−1629, Aanbidding van de wijzen)
  • «Armastusen sad» (1632, De tuin van liefde)
  • «Maidten sündund» / «Maidten augotižlibund» (1636−1638, De geboorte van de Melkweg)

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. ↑ RKDartists
  2. ↑ BeWeB
  3. ↑ http://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/0013838X.2011.564780
  4. ↑ Encyclopædia Britannica
  5. ↑ 5,0 5,1 RKDartists
  6. ↑ 6,0 6,1 Deutsche Nationalbibliothek, Staatsbibliothek zu Berlin, Bayerische Staatsbibliothek et al. Record #11860354X // Gemeinsame Normdatei — 2012—2016.
  7. ↑ Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  8. ↑ Peter Paul Rubens
  9. ↑ P. P. Rubens — 2009.
  10. ↑ Benezit Dictionary of Artists — OUP, 2006. — ISBN 978-0-19-977378-7
  11. ↑ Kunstindeks Danmark
  12. ↑ SNAC — 2010.
  13. ↑ Find a Grave — 1996.
  14. ↑ Internet Speculative Fiction Database — 1995.
  15. ↑ filmportal.de — 2005.
  16. ↑ Discogs — 2000.
  17. ↑ Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
  18. ↑ Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
  19. ↑ Vlieghe H. Rubens, Peter Paul // Grove Art Online / J. Turner — [Oxford, England], Houndmills, Basingstoke, England, New York: OUP, 2018. — ISBN 978-1-884446-05-4 — doi:10.1093/GAO/9781884446054.ARTICLE.T074324
  20. ↑ Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
  21. ↑ GeneaStar
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.
Purde - "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Rubens_Piter&oldid=155470"