Ust'ka

Vikipedii-späi
Ust'ka
Вознесенье
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 2,217 ristitud
Ust'ka Вознесенье
Pämez' Sergei Safin
(heinku 2021—)
Telefonkod +7−81 365-xx-xxx
Avtokod 47
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Ust'ka (ven.: Вознесе́нье, suom.: Voznesenje / Syvärinniska) om Venäman lidnanvuitte žilo Leningradan agjan i sen Kos'kenaluižen rajonan pohjoižpäivnouzmas. Se om Ust'kan lidnankundan administrativižeks keskuseks.

Lähembaižed lidnad oma Kos'kenaluine (91 km) i Vitegr (Vologdan agj).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Voznesenjan jumalankodi oli olmas Süvärin oiktal randal vll 1563−1764. Ende Voznesenskii Pogost- i Svirskoje Ust'je oliba Ust'kan sijas. Žilon aluz om pandud niiden ühtištusel 19. voz'sadan keskes kuti külä oficialiženke Voznesenje-nimenke (vai Namoinije Peski) Änižen kanalan sauvondan tagut. Vn 1935 elokun 20. päiväl külä kändihe žiloks. Vozil 1927−1954 Ust'ka oli ühtennimižen rajonan administrativižeks keskuseks. Toižen mail'man sodan aigan žilo oli Suomenman okkupacijan al vodhesai 1944.

Nened edheotandad ratas Ust'ka-žilos: jogiport, laivišton kohenduzbaz, mectegimišton edheotand, Jakornai-lebubaz.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Žilo om Leningradan agjan kaikiš edahaižemb Piterišpäi lidnalaine eländpunkt. Matkad Piterihesai om 356 kilometrad päivlaskmha.

Ust'ka-žilo seižub Süvär'-jogen muugotil randoil i Änižjärven randištol, 39 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Ust'kan lidnankundan pind om 1722 km². Se mülütab Ust'ka-žilod da ühesa küläd. Niiden tobj pala sijadase läz Änižrandad.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnankund jagase kahteks valičemižümbrikoks. Sen Ezitajiden Nevondkund mülütab 10 deputatad. Lidnankundan edeline pämez' (Ezitajiden Nevondkundan ezimez') om Ol'ga Fatejeva (sügüz'ku 2014 — sügüz'ku 2019), oli Jelena Vedükova (sügüz'ku 2019 — heinku 2021, koli). Lidnankundan Administracijan pämez' om Denis Davidov (ven.: Денис Давыдов) vn 2020 vilukuspäi (mugažo oli sil radnikusel edel vn 2017 uhokud). Edeline Administracijan pämez' om Marija Mužikova (uhoku 2017 — viluku 2020).

Mülüjad lidnankundha küläd Äniženrandan mödhe (pohjoižespäi suvhe):

Seižutadud Juksovičin järven randal küläd lidnankundan suvipäivlaskmas:

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1873 Ust'kan eläjiden lugu oli 241 ristitud. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe 2425 ristitud elihe žilos i 3029 ristitud — kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb žilon ristitišt oli 7009 eläjad vl 1939, 3302 eläjad vl 1959 i 3123 eläjad vl 1989.

Vn 2002 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe 30 vepsläšt elihe žilos (1,1 % 2817 eläjaspäi).

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[1] oma avaitud žilos: Sündun Voznesenjan jumalanpert' (om saudud vll 2000−2007) i puine časoun' valdmoidenno. Kaks' tošt jumalanpertid ei olend udessündutadud.

Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Kundal'ne transport om avtobusoiden lidnankeskeižed reisad Piterihesai da Kos'kenaluižhe. Ehtatim ühtenzoitab Süvär'-jogen randoid (ujund otab kümne minutad, lähtend läz kerdan čashu).

Lähembaine sur' raudtestancii passažiroiden täht radab Kos'kenaluižes, se sijadase 102 kilometras päivlaskmpolehe avtotedme.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Ust'kan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]