Višn'

Vikipedii-späi
Višn'
Višn'
Änikoičijan višnänpun ühthine nägu
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Rozänikoižed (Rosales)
Sugukund: Rozanvuiččed (Rosaceae)
Heim: Slivpu (Prunus)
Alaheim: Višn'
Latinankel'ne nimi
Prúnus subg. Cérasus (Mill.) A.Gray, 1856


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 0
NCBI 0

Višn' (latin.: Prunus subg. Cerasus) om plodpuiden i penzhiden alaheim, mülüb Rozanvuiččed-sugukundha. Lugetas läz 60 erikod.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Lehtesed sijadasoiš pit'kin urbas. Severz-se änikoid i ploduid ühtes sijaspäi. Lehtesed šingotadas ühten aigan änikoidenke vai möhemba niid. Oleskeleb viž, harvamb kuz' äniklehtest änikos. Plod om siled lumarj kertheta.

Kazvatand da kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Kazvatadas maižanduzkul'turaks Pohjoižes mapoliškos tobjimalaz. Magedan višnän mail'man satuz oli 2,25 mln tonnoid vl 2014, päkazvatajad (enamba 150 tuh. tonnoid) — Turkanma (445), AÜV (330), Iran (172). Muiktan višnän mail'man satuz oli 1,36 mln tonnoid vl 2014, päkazvatajad (enamba 50 tuh. tonnoid) — Venäma (198), Ukrain (183), Turkanma (182), Pol'šanma (176), AÜV (138), Iran (112), Serbii (94), Mad'jaranma (92).

Tehtas nenid sömproduktoid višnän ploduišpäi: keitiž, likör, südäivezi, kompot, sirop. Ližatas paštatesihe paremboičemha magud. Višnänpusad kävutase tahondan dekorativižeks formiteseks mugažo. Višn' om znamasine medenkandai kazmuz änikoičendan aigan.

Valitud erikod[vajehta | vajehtada tekst]

sect. Cerasus
sect. Laurocerasus
  • Prunus laurocerasus
  • Prunus padusTom'

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.