Šablon:Potd/2023-10

Vikipedii-späi

2025: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2024: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2023: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2022: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2021: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2020: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2019: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2018: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

2017: Viluku | Uhoku | Keväz'ku | Sulaku | Semendku | Kezaku | Heinku | Eloku | Sügüz'ku | Reduku | Kül'mku | Tal'vku

1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31

01[vajehtada tekst]

Valdkundaline istorine muzei (ven.: Государственный исторический музей), nägu Rusttas torguspäi, Moskv, Venälaine Federacii, 4. reduku 2016, 00:04. Venäman istorijan päine kaičendsija i muzei om saudud Vladimir Šervud-arhitektoran-pirdajan projektan mödhe venän stiliš vll 1875−1881. Mülüb UNESCO:n Mail'man jäl'gushe vspäi 1990 kut torgun pertišton pala.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

02[vajehtada tekst]

Koume pud kesked pöudod läz Dernekamp-küläd Dül'men-lidnan ümbrikon Kirhšpil'-rajonas, Pohjoine Rein da Vestfalii-federacijanma, Saksanma, 23. tal'vku 2021

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

03[vajehtada tekst]

Neižne-oficiant oluden Hacker-Pschorr-torguindmarkanke sen kangazpertinke tagamal, üks' lasktud Oktoberfest-praznikal veroližiš oluzišpäi, Münhen, Bavarii-federacijanma, Saksanma, 2011. Tämbäi (3. reduku) om festivalin jäl'gmäine päiv necil vodel. Bavarijan veroližed dirndl'-naižsobad oma pandud päle neiččel.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

04[vajehtada tekst]

Glareola lactea-lindun erik Charadriiformes-heimkundaspäi rahvahaližes Bundal-puištos (angl.: Bundala National Park), Šrilankan suvirand, 22. viluku 2020

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

05[vajehtada tekst]

Pöudod i nitud Mittel'berg-mägen päivlaskmaižel pautkel läz Nekkarkatcenbah-küläd (saks.: Neckarkatzenbach), Noinkirhen-kund Baden-Vürtemberg-federacijanman pohjoižes, Saksanma, 10. reduku 2021. Tahondan landšaft om kaičendal al. Fotokuva om tehtud edehko päiväižen laskmad.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

06[vajehtada tekst]

Nimmu–Padum–Darča-te (angl.: Nimmu–Padum–Darcha road) läbitab Gimalajiden Šingo-ülämänegt (Shingo La) 5090 m ü.m.t. korktusel Indijan pohjoižes, 4. reduku 2022. Magenpäd oma 5600 metrhasai ü.m.t.. Te ühtenzoitab Himačal Pradeš-štatan Lahaul-regionad Ladakh-nevondterritorijan Zanskar-regionanke. Ülämäneg sijadase štatan i nevondterritorijan röunal, matkad lähembaižhe külähäsai om 8..10 časud molembihe polihe.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

07[vajehtada tekst]

Toronton CN-čuhunduz (angl.: CN Tower, franc.: Tour CN) 553 metrad kortte i Toronton laht, nägu lidnan sar'hižes lendimportaspäi, Ontario-provincii, Kanad, 10. sügüz'ku 2008

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

08[vajehtada tekst]

Lapak Thysanozoon nigropapillosum-mado Polycladida-heimkundaspäi ujub 12 metrad süvüdel Manta Rei-merikaras (angl.: Manta Ray Bay), Jap-sared, Federativižed Mikronezijan Valdkundad, 23. kezaku 2005

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

09[vajehtada tekst]

Laskav ehtal'ne päivänvauktuz Suvibug-jogen randišton luhtan mecas Rahvahaližes londuseližes «Buzkan Gard»-puištos (ukr.: Національний природний парк «Бузький Гард» 61,4 km² pindal), Mikolajivan agjan lodeh, Ukrain, 9. reduku 2019

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

10[vajehtada tekst]

Kaštanan (latin.: Aesculus hippocastanum) pähkim muretud korenke, Friske Marren-kund, Frislandii-agj, Alamad, 13. reduku 2022. Kuva om sätud fokusiruindal 15 fotospäi.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

11[vajehtada tekst]

Verez pihläčkopš (latin.: Sorbus aucuparia) läz küpsnendad, Vinnic-lidn, Vinnican agj, Ukrain, 11. eloku 2022

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

12[vajehtada tekst]

Gokio-järvišton Dudh-Pokhari-järven (koumanz' järv, 4750 m ü.m.t.) nägu Gokio-külänke (4790 m) randal Gokio-mägenpälpäi (5300 m) rahvahaližes Sagarmath-puištos, Gimalajad, Nepalan päivnouzmaižen palan pohjoine, 16. reduku 2009. Ned kuz' järved oma reskveden kaikiš korktemb järvsistem mail'mas (4700..5000 m ü.m.t.) ühthiženke 196,2 ga pindanke, induizman i buddizman uskojad lugetas pühäjärvikš. Ngozump-jäžom (Ngozumpa) sijadase alahan ani, se om kaikiš suremb da pidemb Gimalajiden pautkil. Voib nähta ümbärdajan Džomolungmad Khumbu-regionan äiluguižid mägenpäid (Čolatze, Taboče, Kangteg, Thamserku) tagamal.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

13[vajehtada tekst]

Kažinvuitte (vai rengazhändaine) lemur (latin.: Lemur catta) Andasibe-lidnudes, Madagaskaran pohjoižpäivnouzm, 18. kül'mku 2018. Tämbäi om Saša Baron Koen-akt'oran sündundpäiv. Hän änetoiti Džulian XIII-kunigast, mugošt-žo lemurad vn 2005 täuz'piduzližes Madagaskar-mul'tfil'mas.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

14[vajehtada tekst]

Šil-külä (angl.: Shila village) Tsarap-jogen oiktal randal (Tsarap River / Tsarap Chu 140 km pitte), 3590 m ü.m.t. korktusel, Zanskar-ümbrik, Ladakh-nevondterritorii Indijan pohjoižes, 6. reduku 2022. Külä om ümbärtud koivun sarikoil sügüz'ližiš mujuiš.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

15[vajehtada tekst]

Gerkulesan čuhundusen nägu (isp.: Torre de Hércules) läz La Korunj-lidnan keskuzpalad, avtonomine Galisii-ühtištuz, Ispanijan valdmererandan lodeh, 24. sügüz'ku 2015. Čuhunduz om amuine rimalaine majak (lämoičuhunduz) 55 m kortte, Ispanijan kaikiš amuižemb (läz 1900 vot) mugoine sauvuz kävutamižes i kahtenz' kortte (Čipionan majakan jäl'ghe). Majak eli sures kohenduses läbi vl 1791, mülüb UNESCO:n Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 2009.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

16[vajehtada tekst]

Kuldaine Verai-sild sumeges Fort Point-lidnusen palanke, San Francisko-lidn, Kalifornii-štat, AÜV, 1. heinku 2022

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

17[vajehtada tekst]

Ten nägu Val'tensburg/Vuorc- i Brail'/Brigel's-žiloiden keskes, Brail'/Brigel's-kund Graubünden-kantonan lodehes, Šveicarijan päivnouzmaine pala, 23. sügüz'ku 2022

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

18[vajehtada tekst]

Nägu päivnouzmha Čo La-ülämänegespäi (5400 m ü.m.t.), suvhe Sures Gimalajan mägisel'gaspäi ümbärdajan Džomolungmad regionas, Gimalajad, Nepalan päivnouzmaižen palan pohjoine, 18. reduku 2009. Oma kattud lumel jäžom, mustad kall'od pall'astadud geošoiduidenke, pen' järv alangištos edehepäi. Kaikiš korktemban Mas Mahalangur-Himal-mägisel'gan suvisarakod.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

19[vajehtada tekst]

Pen-Hir-čokkoimen ühthine nägu (bret.: Beg Penn Hir, franc.: pointe de Pen-Hir), Bretan'-regionan päivlaskmaine rand, Francii, 19. keväz'ku 2015. Lotaringine rist (franc.: Croix de Lorraine) nägub fotokuvan oiktalpäi, se om seižutadud Joudjaližen Francijan bretonin sodavägiden muštoks i om avaitud Šarl' de Goll'-jenaralal vn 1951 15. heinkud. Bretanin mererandišt om znamoitud Toižen mail'man sodan jändusil, äi bunkeroid om pidust' sidä.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

20[vajehtada tekst]

Nece om pästtud sada vot tagaz: banknot-«notgel'd» (sijaližed erzac-rahad kuldaižeta varatoitandata) üks' milliard markad nominalanke, pästi Veimaran Tazovaldkund Trir-lidnha, 20. reduku 1923. Suruded: 148 mm × 85 mm. Fric Kvant (Fritz Quant) tegi aversan dizainad, lidnan päine torguz (saks.: Hauptmarkt, 1849) om kuvatud reversal.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

21[vajehtada tekst]

Maskad vihman al Bakolod-lidnas, Filippinoiden keskuzpala, 27. reduku 2019. Homen (22. reduku) jogavozne MassKara-festival' zavodiše Filippinoiš, üks' kaikiš znamasižembiš praznučendoišpäi valdkundas vspäi 1980. Sen päine aigtego om massine karg irdoil, kargnikoiden gruppad pandas ozavad maskad päl da mujukahid sobid päle, kävudas i kargaitas latinamerikaižen muzikan ritmidenke.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

22[vajehtada tekst]

Demerdži-kall'od landšaftan «Demerdži-jail»-kel'dtahos (krim.-tat.: Demirci yayla, ukr.: Ландшафтний заказник «Демерджі-яйла», ven.: Ландшафтный заказник «Демерджи-яйла») Kriman suvirandal, Kriman Avtonomine Tazovaldkund, Ukrain, 22. reduku 2013

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

23[vajehtada tekst]

Alcedo atthis-lindun ispida-alaerikon emäč kelikorendan gaved'mado sus Kondor-järvel läz Kečkemet-lidnad, Mad'jaranma, 10. eloku 2019. Tämbäi (23. reduku) om vn 1956 Mad'jaranman revolücijan päiv.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

24[vajehtada tekst]

Privatižen Stanfordan universitetan Keskuz Džeims Klarkan nimed (angl.: James H. Clark Center) Stanford-lidnas, San Franciskon lidnaglomeracijan suvi, Kalifornii-štat, AÜV, 24. reduku 2019. Se keskuz om otnus biologijha i om avaitud vn 2003 24. päiväl redukud, kaks'kümne vot tagaz.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

25[vajehtada tekst]

Livorno-lidnan Bokkale-lidnuz (ital.: Castello del Boccale «krušk-zamk») neogotikan stiliš i Kalafurii-kel'dtaho (Riserva naturale Calafuria 1,16 km² pindal) Ligurižen meren randanno, Toskan-agj, Italii, 15. viluku 2023

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

26[vajehtada tekst]

Džammu da Kashmir-nevondterritorijan kezaližen Srinagar-pälidnan ühthine nägu, Indii, 19. sulaku 2010. Nevondterritorijan kaikiš suremban lidnan i Dal-järven (angl.: Dal Lake) nägu Šankaračarj-kukhalpäi.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

27[vajehtada tekst]

Nekkar-jogi Tübingen-lidnas sügüzel, tetab platanallei om jogen sarel huralpäi (Nekkarinzel') i vanh lidn om oiktalpäi (Nekkarfront), Baden-Vürtemberg-federacijanma, Saksanma, 27. reduku 2015

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

28[vajehtada tekst]

Taivhan pil'viden kuvahaižed sauvusen paneliš, nägu Rozoiden pertišpäi (port.: Casa das Rosas) Paulistan kul'turpuištos, Paulista-avenü, San Paulu, Brazilii, 14. viluku 2017

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

29[vajehtada tekst]

Istorine plenarine zal Tazovaldkundan muzejas (turk.: Cumhuriyet Müzesi), Ankar, Turkanma, 30. reduku 2021. Turkanman kahtenz' parlament kävuti sidä ištundoiden zalaks i tedoti Turkanman Tazovaldkundan sädandas sada vot tagaz, vn 1923 29. päiväl redukud.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

30[vajehtada tekst]

Päiväižen laskm Mikonos-sarel, Egeižen meren keskuzpalan suvi, Grekanma, 4. sügüz'ku 2013

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.

31[vajehtada tekst]

Džubili i Munin (angl.: Jubilee i Munin), kaks' eläjiš Londonan kunigazližes Tauer-lidnuses kroikoišpäi, Sur' Britanii, 30. sulaku 2016. Sündnu vl 2012 Džubili (ižač) oli lahjoitud Elizavet Toine-kunigaznaižele hänen bril'jantjubilejale (angl.: Diamond Jubilee). Munin (emäč), om sündnu vl 1995 i Taueran kaikiš vanhemb kroikoi.

Toižetada Allekirjutez


Image description / Oписание изображения
in English / на русском.