Jadrin
| Lidnanznam | |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 7,918 ristitud |
| Pind | 54,71 km² |
| Pämez' | Vladislav Mihailov (sulaku 2017—) |
| Telefonkod | +7−83 547-xx-xxx |
| Avtokod | 21, 121 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Jadrin (ven.: Я́дрин, čuv.: Етĕрне, nitmar.: Ядырна, mägimar.: Йӓдӹрнӓ) om Venäman lidn da lidnankund Čuvašijan Tazovaldkundan lodehes. Se om Jadrinan municipaližen ümbrikon (edel 2023. vot — rajonan) administrativine keskuz (vspäi 1927) da üks'jäine lidn.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1590 kuti varjoičendpost. Külä sai lidnan statusad vl 1781 oficialiženke Jadrinsk-nimitusenke, möhemba nimi lüheni nügüdläižeks.
Jadrinan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (spirttegim, maidon da lihan ümbriradmižen edheotandad), sauvondmaterialiden tehmine (savičun tegim), mugažo metallmašiništon tegim i omblendfabrik ratas. Lidn om maižanduzrajonan keskuseks.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase ümbrikon päivlaskmas, Sur-jogen hural randpolel, päivlaskmha jogen känmaspäi, 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Čeboksarhasai om kuz'kümne kilometrad päivnouzmha orhal vai 77 km avtotedme. Lähembaine raudtestancii radab Šumerl'-lidnas 59 km suvhe avtotedme.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Jadrin oli lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnankundan tobmuden pämez' oli sen Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeline lidnan nevondkundan pämez' oli Irina Oblinova (reduku 2015 — 2017). Jäl'gmäine lidnan Administracijan pämez' oli Igor' Čečeneškin (kül'mku 2020 — kezaku 2022).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 614 ristitud, rajonan ristitišton koumandez, vn 2021 — 7 918 ristitud. Kaik 8 451 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 11 tuhad eläjid vozil 1996−2001.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): čuvašalaižed — 66,7 %, venälaižed — 31,1 %, marilaižed — 0,4 %, ukrainalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 1,4 %.
Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: päjumalanpert', koume jumalanpertid i časoun'. Niišpäi Spasan Toižetamižen päjumalanpert' i Mikoi-arhangelan jumalanpert' oma kaičenus vaiše paloin i ei ole väges.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma koume nimitadud päivkodid (niišpäi kahtel om kaks' adresad), kaks' keskškolad (nomer 2 i 3), gimnazii nomer 1, lapsiden sädamižen pert', ümbrikon čomamahtoiden škol, sportškol.
Jadrinan agrotehnine tehnikum[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas.
«Volg»-avtote (M7) mäneb vides kilometras pohjoižhe lidnaspäi.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan sauvused Eläban Eziauguižen Stroican jumalanpertinnopäi (1829), vn 2018 nägu
- Eläban Eziauguižen Stroican jumalanpert', vn 2025 vai sen aigemba nägu
- Rahalugendan sauvuz vl 2018
- Znam armastuses lidnannoks, 2018
- Jadrinan polkan znam (1776)
- Jadrinan lidnanznam (1859)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Jadrinan municipaližen ümbrikon tobmuden sait (yadrin.cap.ru) (ven.)
- Lidnan informacine sait (yadrin.ru). (ven.)
| Jadrin Vikiaitas |
| Čuvašijan Tazovaldkundan lidnad | ||
| Alatir' | Civil'sk | Čeboksarad | Jadrin | Kanaš | Kozlovk | Mariinskii Posad | Novočeboksarsk | Šumerl' | ||
