Kanaš
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 44,438 ristitud |
| Pind | 18,5 km² |
| Pämez' | Andrei Konstantinov (reduku 2015—) |
| Telefonkod | +7−83 533-xx-xxx |
| Avtokod | 21, 121 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Kanaš (čuv.: Канаш «nevondkund», ven.: Кана́ш, tot.: Канаш / Kanaş) om Venäman lidn da lidnümbrik, järed avtote- da raudtesol'm Čuvašijan Tazovaldkundan keskuzpalas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo om Kanašan rajonan administrativižeks keskuseks, ei ole rajonan palaks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1892 kuti Šihrani-külä (čuv.: Шăхран). Vl 1925 se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke.
Kanašan tegimišton päsarakod oma transportmašinoiden sauvomine (vagonad i niiden palad, avtobusoiden palad, kormadimed, mecližavedamad jüguavtoiden täht, traktoran jäl'gmašiništ, tesauvondan pened mašinad, henotiž-sortiruindmašiništ i konvejerad), toine mašinansauvomine (leiktimiden pästand, metallan ümbriradmine, henikon tegim), elektrotehnine (Arkto-vilugoitimed-škapad, vspäi 2020), sömtegimišt (leibtegim, sagudkombinat, painatosed), sauvond, sauvondmujuiden, keramikan i hobasižiden kengiden tehmine.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase ümbärdajan rajonan keskuzpalan päivnouzmas, Pen' Civil'- (čuv.: Кĕçĕн Çавал) da Kubn'- (čuv.: Кĕтне, ven.: Кубня) jogidenkeskeižes (Volgan oiged randpol'), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Reljef om vanoikaz.
Matkad Čeboksarhasai om seičemekümne kilometrad pohjoižhe orhal vai 80 km avtotedme. Lähembaine lidn om Civil'sk 39 km pohjoižhe orhal vai 47 km avtotedme.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kanaš om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnan Administracijan pämez' om Vitalii Mihailov vn 2020 kül'mkuspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 45 607 ristitud, vn 2021 — g ristitud. Kaik g eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 56 tuhad eläjid vozil 1992−2000 (56 900 rist. vl 1996).
Rahvahad (2010): čuvašalaižed — 53,0 %, venälaižed — 31,8 %, totarlaižed — 8,7 %, toižed rahvahad — 6,5 %.
Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid[1] oma kaičenus i saudud lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert' (1901), koume jumalanpertid i časoun' pühäpäivän školanno.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad.
Professionaližen opendusen aluzkundad: Kanašan transportiž-energetine tehnikum[2], Kanašan sauvondtehnikum[3], Kanašan pedagogine kolledž[4], mugažo Čeboksaran medicinižen kolledžan filial i kahten üläopendusen aluzkundoiden filialad.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Kanaš- i Kanaš-2-raudtestancijad sijadasoiš lidnan territorijal.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Kanaš-lidnan Administracijan sauvuz (2008)
- Opendajiden seminarijan sauvuz (1915) i ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert', vn 2016 nägu
- Kanašan vagonkohenduztegimen pätulend vl 2008
- Raudten läžundkodi Kanašas (2008)
- Kanaš-päraudtestancii vl 2016
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Kanaš Vikiaitas |
| Čuvašijan Tazovaldkundan lidnad | ||
| Alatir' | Civil'sk | Čeboksarad | Jadrin | Kanaš | Kozlovk | Mariinskii Posad | Novočeboksarsk | Šumerl' | ||
