Metr

Vikipedii-späi
Pandud Parižan irdoil vll 1795−1796 metran üks' publižiš etalonišpäi

Metr (amuižgrek.: μέτρον-sanaspäi metron «mär», «märičii») om pidusen keskustan märičendühtnik. Om rahvahidenkeskeižen SI-sisteman päižes seičemes märičendühtnikaspäi. Rahvahidenkeskeine znamoičend om m.

Vahvištadud vl 1983 märhapanendan mödhe, metr om keskustan piduz, kudambad vauktuz läbitab vakuumas aigan 1 / 299 792 458 sekundad pordos. Se om kudenz' metran märhapanend, om kirjutadud tarkoiktemb vl 2018 korreliruimha sekundan märhapanendanke.

Istorii[vajehta | vajehtada lähte]

Ühthižen märičendühtnikan levigandusen tarbhaižuz libui Evropas mugoman suren valdkundan sündundan tagut kut Napoleonan imperii. Tariž oli maksta nalogoid ühthižen märan alusel, ende joga feodal pani ičeze märičendühtnikoid. Pättihe säta pidusen ühthišt märičendmahtust kanghiden paloiden täht, i tehtihe märičendühtnikan Man meridianan kal't, muga-žo märhapanihe merimijlad edel sidä.

Ende märhapanihe metrad Parižan meridianan kal't (1795, nelländesen 1 / 10 000 000, massan kilogramm-ühtnik oli sidodud metrha kut veden 1 dm³ mülün mass), etalonal platinaspäi (Metre des Archives, 1799), profilal platinaspäi da iridijaspäi (1889), sil-žo, no rippujal rolikoil (vspäi 1927), kripton-86-izotopan spektran ruskedpakuižen jonon lainhen 1 650 763,73 pidust (1960).

Ühtnikad metran alusel[vajehta | vajehtada lähte]

Sätas ližaühtnikoid metran alusel SI-sisteman standartižiden prefiksoiden abul.

Äikerdoittud metran i sen doliden kävutandan ozutesed
Suruz Märičendühtnik Znam Ozutez Suruz Märičendühtnik Znam Ozutez
101 dekametr dam ei ole rekomendacijad kävutandale 10−1 decimetr dm
102 gektometr gm / hm ei ole rekomendacijad kävutandale 10−2 santimetr sm / cm
103 kilometr km Tverin irdan piduz Moskvas om 1,6 km 10−3 millimetr mm peniden gavediden suruz om läz 1 mm
106 megametr Mm keskust Parižaspäi Madridhasai om 1 Mm 10−6 mikrometr µm bakterijoiden järgeline suruz om ~1 mkm
109 gigametr Gm Päiväižen diametr om 1,4 Gm 10−9 nanometr nm kaikiš henombad virusad oma ~20 nm surtte
1012 terametr Tm Saturnan orbitan radius om 1,5 Tm 10−12 pikometr pm gelijan atoman radius om 32 pm
1015 petametr Pm vauktuzvoz' om 9,46 Pm pitte 10−15 femtometr fm protonan diametr om 1,75 fm
1018 eksametr Em keskust Al'debaranhasai om 0,6 Em 10−18 attometr am venon vastamižpainegen harakterine radius om 2 am
1021 zettametr Zm Maidten diametr om ~1 Zm 10−21 zeptometr zm c-kvarkan diametr om 100 zm
1024 iottametr Im / Ym Galaktikoiden Sijaližen üläkogodusen radius — ~1 Im 10−24 joktometr jm / ym neitrinon suruz om 1 jm
1027 ronnametr Rm Kaikusen kaceltud palan diametr — ~0,886 Rm 10−27 rontometr rm Oh-My-God-henegen diametr om 47 rm
1030 kvettametr Kvm / Qm 10−30 kvektometr kvm / qm Plankan piduz — 1,61×10−5 kvm

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]