Mirnii (Arhangel'skan agj)
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2023) | 27,174 ristitud |
Pind | 50,81 km² |
Pämez' | Jurii Sergejev (keväz'ku 2010—) |
Telefonkod | +7−81 834-xx-xxx |
Avtokod | 29 |
Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
- Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Mirnii (ven.: Мирный [ˈmʲirnɨj]) om Venäman tedolidn Arhangel'skan agjan päivlaskmas. Se alištub Federacijan tobmudele kut «Mirnii»-SATÜ:n keskuz i alištub Arhangel'skan agjan tobmudele kuti Mirnii-lidnümbrikon administrativine keskuz.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1957 kut kontinentidenkeskeižiden raketoiden pästajiden sodalidnut saumovha kosmodromad. Nimitihe eländpunktad Leningrad-400, Leningrad-300 i Mirnii-12. Mirnii sai lidnan statusad vl 1966.
Mirnii šingotase kosmodroman holitusel, mašinansauvomižen tegimel, elektrotehnikan tedotehmižühtelmasel, sauvondan järedal kompanijal.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud mecal. Kaidan Plesci-järven (ven.: Плесцы) randad sijadasoiš lidnan suvipäivlaskmas.
Matkad Arhangel'skhasai om 195 km orhal i raudtedme vai 310 km avtotedme. Lähembaine lidn om Nändom 120 km suvhe orhal i raudtedme vai 250 km avtotedme. Lähembaine eländpunkt om lidnanvuitte Pleseck-žilo nelläs kilometras suvhe, ühtenzoitase avtotel da raudtel.
Vl 2004 sätihe Mirnii-lidnümbrikod, i lidn om üks'jäižeks elandpunktaks siš. Lidnümbrikon pind om 1762 km².
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 30 502 ristitud, vn 2010 — 30 280 ristitud, vn 2021 — 27 262 ristitud. Vspäi 1996 kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 32 245 eläjad vl 2016 i 32 894 eläjad vl 2020. Kaik 32 175 eläjad oli lidnas vl 2017.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 91,3 %, ukrainalaižed — 1,5 %, totarlaižed — 1,0 %, vaugedvenälaižed — 0,4 %, baškiralaižed — 0,4 %, čuvašalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 3,0 %, rahvahuden ozutandata — 2,0 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kahesa pühäpertid[1] oma saudud i avaitud lidnas: viž jumalanpertid, pühäpert' kodiš, kaks' časounäd.
Mirnijan valdkundaline tegimištoliž-ekonomine tehnikum[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidnalaine-raudtestancii (ven.: Городская) radab lidnas, ezilidnjonused ajeltas raudtedme kosmodroman erasihe sijihe kaikuččel päiväl.
Pleseck/Plesci-sodalendimport sijadase koumes kilometras suvipäivnouzmha, nimitihe sidä Pero:ks 1990-nzihe vozihesai.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnan administracijan sauvuz vl 2009
-
Memorial raketsodamehiden oiktastuseks vn 1980 töhöpästandan katastrofan muštoks
-
Pleseck-kosmodroman abusauvused (2005) lidnanno
-
Pleseck-kosmodrom vl 2015
-
Plesci-lendimport vl 1998
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Mirnijan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Mirnijan tegimištoliž-ekonomižen tehnikuman sait (mgpet.ru). (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Mirnii (Arhangel'skan agj) Vikiaitas |
Arhangel'skan agjan lidnad | ||
Arhangel'sk | Kargopol' | Koräžm | Kotlas | Mezen' | Mirnii | Nar'jan Mar | Novodvinsk | Nändom | Oneg | Severodvinsk | Sol'vičegodsk | Šenkursk | Vel'sk | ||